Ligi 5 miljardit eurot Euroopa Liidult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 2007-2013 panustab Euroopa Liit Eesti arengusse 4,6 miljardi euro suuruse summa ning euroraha suurus jääb ka järgmise seitsme aasta pikkuse eelarveperspektiivi jooksul samasse suurusjärku ehk esialgsete prognooside kohaselt 4,8 miljardi suuruseks.
Esialgne hinnang tugineb Euroopa Komisjoni esialgsetele ettepanekutele ning nende põhjal tehtud Eesti rahandusministeeriumi prognoosidele.
Kuigi toetussumma jääb samasse suurusjärku, kasvab ja kahaneb Euroopa Liidu rahakoti eri sahtlite sisu erisuguselt. Tõenäoliselt üllatab paljusid inimesi see, et enim kasvab just põllumajanduse otsetoetuste summa, ehkki märksa vähem, kui ootavad meie põllumehed.
Euroraha tähtsust Eesti jaoks ilmestab kõige paremini tõsiasi, et tänavuses riigieelarves tuleb iga kuues euro Euroopa maksumaksja taskust. Ilma nii suure lisarahastuseta oleks Eesti elujärg palju vaesem ning mitmes olulises valdkonnas, nagu näiteks põllumajandus või taristutesse tehtavad investeeringud, oleks pilt eurotoetusteta päris traagiline.
President Toomas Hendrik Ilves näitlikustas euroraha olulisust Eesti jaoks hiljuti nii, et suurte europrojektide eest teid ehitavad töömehed töötavad esmaspäevast neljapäevani Euroopa maksumaksja raha eest ning ainult reedete eest maksab neile Eesti oma maksumaksja, sest 80% taristute ehitamiseks kasutatavast rahast annab Euroopa Liit.
Hiljutised põllumeeste häälekad protestid Euroopa Komisjoni pakutud ja liiga madalaks hinnatud otsetoetuse määrade üle varjutasid aastateks 2014-2020 kogu Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarveperioodi üle käivad läbirääkimised. Ometi on põllumajanduse otsetoetused üks osa üldisest eelarvest. See moodustab euroraha kogumahust aastatel 2014-2020 umbes kuuendiku ning näiteks ühtekuuluvuspoliitika raames tuleva raha summa on märksa suurem. Seetõttu tõdevad mitmed Eesti asjatundjad, et rahaliselt on eelarveläbirääkimistel rohkem võita või kaotada hoopis ühtekuuluvustoetuste ülempiiri seadmise pärast vaieldes.
Loodetavasti tõmbab Eesti valitsuse otsus eelarveraamistiku kohta käima laiema arutelu selle üle, mida Euroopa Liidu eelarvest saada tahetakse ning kui edukalt seda ära kasutada osatakse.
Esiteks on oluline arutada, kuidas siseriiklikult euroraha võimalikult efektiivselt ära kasutada, ning teiseks tuleb Eestil oma seisukohti kaitsta teiste liikmesriikidega suheldes majanduslikult väga pingelises olukorras, kus isegi väga rikaste riikide juhid ei taha oma niigi ärritatud valijaid traumeerida uudistega selle kohta, et näiteks Saksamaa või Prantsusmaa põllumeeste eurotoetused vähenevad.
Praxise analüütik Annika Uudelepp tõi hiljuti hoiatavalt välja, et tulevase euroraha kasutamist plaanides on mõistlik vältida eelmisel korral levinud mõtteviisi "raha on vaja igal juhul ära kasutada", mille tõttu euroraha ei kasutata alati kõige mõistlikumalt. Seetõttu pidas Uudelepp vajalikuks tekitada euroraha kasutamise üle ühiskondlik arutelu, miks ja kuidas on euroraha vaja kasutada, et see aitaks kaasa ühiskonnas üldiselt tunnustatud Eesti pikaajaliste arengusihtide saavutamisele.
Eesti valitsus on üldiselt rahul esialgse eelarvega aastateks 2014-2020 ning prioriteetideks nimetati põllumajanduse otsetoetuste kiirem kasv, ühtekuuluvustoetustele seatud ülempiiri muutmine ning Euroopa Ühendamise Rahastu käivitamine, mis võimaldab alustada näiteks nii kallist ja pikaajalist projekti nagu Rail Baltica. Peaminister Andrus Ansip saatis 30. septembril koos Läti, Leedu ja Ungari kolleegiga Euroopa Komisjoni presidendile Jose Manuel Barrosole kirja, milles vaidlustas ühtekuuluvuspoliitika raames antavatele toetustele lae seadmise. Oma vastuses lubas Barroso: "Läbirääkimiste käigus hoiab Euroopa Komisjon seda asjaolu tähelepanu all ja aitab saavutada parimat võimalikku tulemust."
Eelmistel eelarveläbirääkimistel oli Eesti edukas ning suudab loodetavasti oma seisukohti ka seekord pikkadel ja pingelistel aruteludel edukalt esindada.