Kontserdiaasta kruvib hoo üles juba jaanuaris

"Memory" soovilugude esitajate seas on ka Tanja Mihhailova, kellele kuulub pärast "Laulupealinna" saadet idavirulaste eriline armastus. Foto: Alan Proosa

Alanud kontserdiaasta näitab Jõhvis enneolematut starditempot, pakkudes juba esimesel kuul kahte kontserti jutti, mis paitavad publiku meeli armastatud meloodiatega.

Teater Vanemuine on seitsmel aastal kostitanud publikut muusikalimaiusega "Memory" ega jäta seda tegemata ka tänavu. Patt olekski, sest huvi selle muusikalikontserdi vastu on olnud saaletäitev. Tartus, kus piletid kaovad ka tänavu eelmüügist ludinal, tuli mullu anda lisakontsert - kahele ülesastumisele lisaks. Koos Tallinna ja Jõhvi publikuga sai sellest hittide paraadist eelmisel aastal osa üle 3000 inimese.

Menukas "Memory"

Tänavu jõuab "Memory" esimest korda ka Viljandisse, kus piletid on juba välja müüdud. Jõhvis, kus saal suurem, on veel vabu kohti. Mõned üksikud on ka Tallinnas.

Mida pakub "Memory 2012"? Pakub soovikontserti, sest lood, mis tänavu kõlavad, on publiku enda valitud - 51 laulu seast, millest meelepärasemaks osutus "Memory" muusikalist "Cats". Vanemuise kodulehel toimunud hääletusest võttis osa ligi 1000 inimest ning 60 protsenti märkis oma lemmikuks just selle loo. Teise koha saavutas "Don´t Cry For Me Argentina" muusikalist "Evita". Kolmanda koha näppas Queeni "Somebody To Love", jättes napilt neljandaks ABBA loo "The Winner Takes It All".

Kokku kõlab "Memory" kontserdil 26 muusikalihitti. Soovilugusid esitavad Hanna-Liina Võsa, Tanja Mihhailova, Gerli Padar, Aivar Tommingas, Stephen Hansen ja Rolf Roosalu.

Soliste saadab nagu ikka Vanemuise sümfooniaorkester Tarmo Leinatamme juhatamisel - nagu ikka.

"Memory 2012" leiab Jõhvi kontserdimajas aset 20. jaanuaril. Kuid põlvkondi ühendav muusikasild tuntud meloodiatest luuakse seal juba päev varem, mil Pihkva sümfoonikud esitavad vene balletimuusikat, ja mitte ainult. Jää või kontserdimajja ööbima!

"Mittemängitav" teos

"Üle pika aja on meie kuulajate ees välisorkester ja sel korral Venemaalt koos aegumatu repertuaariga," tutvustab Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm 19. jaanuari õhtul toimuvat kontserti, kus lisaks orkestrisüitidele Tšaikovski ballettidest "Uinuv kaunitar" ja "Luikede järv" ning Hatšaturjani "Spartacusest", "Gajanest" ja Šostakovitši "Poldist" kuuleb Tšaikovski viiulikontserti, mida loetakse koos Beethoveni, Mendelssohni ja Brahmsi teostega nelja kuulsama klassikalise viiulikontserdi hulka.

Sellesse staatusesse jõudmiseks tuli läbida aga vägagi okkaline tee, tõdeb muusikateadlane Evelin Kõrvits: "Helilooja oli kavatsenud pühendada kontserdi nimekale Ungari päritolu viiuldajale Leopold Auerile, ent too keeldus seda esitamast, kuulutades teose "mittemängitavaks". Solisti osa nõustus õppima Tšaikovski endine kolleeg Moskva konservatooriumist, Adolf Brodski, kes harjutas seda ligi kolm aastat, enne kui söandas kontserdilavale astuda."

Kuigi Brodski etteastet 1881. aastal Viinis peeti õnnestunuks, sai teos ise halvakspanu osaliseks, ja seda nii orkestrantide, publiku kui ka kriitikute silmis. Prominentse muusikaarvustaja Eduard Hanslicki arvamus kõlas põrmustavalt: "Muusika, mis haiseb kõrvus."

Läbikukkumine oli heliloojale valus löök, ometi uskus ta jätkuvalt oma teosesse, samuti Brodski, kes esitas kontserti järgnevalt Londonis ja seejärel Moskvas, kus ta saavutas juba soojema vastuvõtu. Aastaid hiljem tunnistas ka Auer, et oli teose üle ebaõiglaselt otsustanud, ja võttis selle oma repertuaari, õpetades kontserti entusiastlikult ka järgnevatele põlvkondadele.

Muusikast, "mis haiseb kõrvus", on saanud publikule maiuspala - nendelegi, keda klassikaline muusika muidu pelutab - ning vaatamata teose keerukusele, kuulub see tänapäeval iga endast lugu pidava viiuldaja repertuaari.

Pihkva filharmoonia sümfooniaorkestri ees on selleks viiuldajaks rahvusvaheliste konkursside laureaat ja Moskva konservatooriumi professor Rodion Zamurujev.

Neile, kes käisid tänavu Leigo Järvemuusika festivalil, ei tule Pihkva sümfoonikute kõrge muusikaline tase üllatusena. Ja mida siin üllatudagi, kui orkestrisse on kaasatud Peterburi paremad muusikud.

Venemaa esinejad toob Eesti Kontserdi lavadele "Kuldse klassika" sari, mis pakub tänavu veel teisegi elamuse - 1. märtsil, mil Jõhvis kõlavad Eesti sümfooniaorkestri (ERSO) esituses Chopini klaverikontsert nr 2, f-moll, op. 21 ja Tšaikovski sümfoonia nr 5, e-moll, op. 64. Dirigeerib Anu Tali, klaverisolist Ivari Ilja.

Eesti süvamuusika lipulaevaga kohtub publik Jõhvis ka 12. mail toimuval hooaja lõppkontserdil, kus kõlab maailma muusikaliteratuuri suurteos - Mendelssohni oratoorium "Paulus" op. 36.

Kontserti, kus on kaastegev segakoor Latvia, juhatab Olari Elts - mees, kelle sees muusika põleb, nagu on öelnud pianist Leelo Kõlar, lisades, et Elts suudab sütitada ja haarata oma tahtmistesse nii orkestri kui publiku.

Veel enne seda - 9. aprillil - on Jõhvis aga võimalik hinnata, kuidas kõlab Eesti tuuril olev Inglise noorte sümfooniaorkester, ning 12. aprillil kuulata Eesti ühe parema pianisti, Marko Martini soolokontserti.

Unistus täitub

Inglased on Jõhvi kontserdimaja laval aga ka juba sel neljapäeval, 12. jaanuaril, mil publiku ette astub vokaalgrupp The London Quartet, kelle kontol on 30 sooloalbumit, üle 2000 kontserdi ja enam kui 200 telesalvestust üle maailma.

Üht vokaalgruppi laiast maailmast kuuleb Jõhvi publik sel hooajal veelgi, sest 10. märtsil on lava Taani Eurovisiooni eelvõistlusel teise koha pälvinud Basixi päralt.

Kui taanlaste meeleolukas kontsert on mõeldud pikendama naistepäeva, siis Eesti rahvusmeeskoori kontsert, mida juhatab Mikk Üleoja ja kus kõlab Eesti heliloojate koorimuusika klassika, on mõeldud 22. veebruaril Jõhvis sisse juhatama Eesti Vabariigi aastapäeva.

Veebruaris on põhjust Jõhvi kontserdimajas kokku saada ka neil, kes džässmuusikaga sina peal, ja seda kohe kuu alguses, 2. veebruaril, mil Tõnu Naissoo Hammond Groupi kontserdil "Born To Be Free" saab nautida 1960. ja 1970. aastate rokiklassikat, seda muidugi džässilikes seadetes.

Sellest, et hooaja lõppkontsert leiab Jõhvis aset juba 12. mail, ei tasuks publik lasta end heidutada, sest mais kõik alles algab - täpsemalt Jõhvi balletifestival ja täpsemalt 17. mail, mil täitub siinse kontserdimaja suur unistus - tuua Jõhvi Mihhailovski teater Peterburist.