1. veebruar 2012, 22:59
Kõige tähtsam küsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise arengu instituudi ülevaade Eesti elanike terviseseisundist toob halastamatult esile Ida-Virumaa kurva seisu. Inimeste oodatav eluiga on siin ülekaalukalt riigi madalaim.
Samas kummutab sama uuring eelarvamuse või müüdi, et idavirulaste terviseprobleemid tulenevad nende endi ennastsalgavast elustiilist, milles kandvat rolli etendab alkoholi liigtarvitamine. Järeldus, et idavirulased on Eesti suurimad karsklased (ülevaatest ilmneb, et Ida-Virus on kõige väiksem regulaarsete alkoholitarvitajate osakaal), tuleb kindlasti üllatusena ja seab üles ka küsimärgi, kas uuringu tegijad pole millegagi eksinud. Kuid vaevalt et mööda oleks pandud lausa suurusjärkudega.
Idavirulaste kehva tervise põhjused on kindlasti märksa mitmekihilisemad ja keerukamad. Need hõlmavad suuremal või vähesemal määral nii piirkonnas valitsevat vaesust, keskkonna saastatust, inimeste aastakümnetega kujunenud eluviise ja veel väga paljusid tegureid.
Küsimus on, mida sellise teadmisega peale hakata ja kuidas olukorda parandada. Siinsete inimeste tervis ja eluea pikendamine peaksid olema ühed tähtsamad teemad, millele peaksid olema ühiselt pühendunud nii kohalikud omavalitsused kui piirkonna esindajad parlamendis.
Kuidas tugevdada siinseid raviasutusi? Mil moel parandada keskkonda ja levitada tervislikke eluviise ning parandada ennetustegevust? Mida teha selleks, et Ida-Virumaa saaks kõigi nende inimeste tervist säästvate tegevuste jaoks piisavalt raha - et siinsete keskkonnasaastajate makstav raha suunataks piirkonda, kus probleemid kõige teravamad?