Skeptikutel oli õigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kuigi suur osa haridustegelastest ei võtnud algusest peale tõsiselt koalitsioonileppesse kirjutatud punkti, mis nägi sellest aastast ette Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele pedagoogidele palgalisa maksmise, on valitsusel näotu oma sõnu süüa. Muidugi selle taustal, et palgatõusu ootab pikisilmi kogu Eesti õpetajaskond, olnuks 30 protsendi suurune lisatasu teistele pinnuks silmas. Samas ei sõlmitud praegu kehtivat koalitsioonilepet sugugi majandusõitsengu ajal, mis lubaks nüüd sõna murdmisel halvenenud olude taha pugeda.
Teisalt lõpetab riigieelarvest mahakriipsutatud lisapalgaraha vaidlused selle üle, millised õpetajad väärivad toetust rohkem. Kas esmajoones tuleks tagada venekeelsetes koolides kvaliteetne eestikeelne õpe ja hüvitada vaev, mis kaasneb uudse olukorraga, kus gümnaasiumiastmel tuleb üle minna suures osas eesti keeles õppimisele?
Või kompenseerida nende õpetajate pingutusi, kes küll töötavad eesti koolis, kuid peavad seal õpetama ka venekeelseid lapsi, kelle eesti keele oskus jätab pehmelt öeldes soovida?
Kuigi heade õpetajate üleküllust pole ei eesti ega vene õppekeelega koolides, kaldub ministeerium esialgu toetama eesti koole, mis asuvad valdavalt venekeelsetes piirkondades. Ega suurt rohkemat olemasolevast hariduse rahakotist praegu välja pigistaks. Samal ajal ei tohiks leppida pooliku lahendusega, sest koalitsioonilepe vajab täitmist. Kas või hilinemisega.