Mitte ainult trahvid

Roolijoodiku auto ette jäänud ning raskelt viga saanud politseinikku eile Ida-Viru keskhaiglas külastanud president Toomas Hendrik Ilves tegi avalduse, kus ta pidas vajalikuks muuta liiklushuligaanide karistusi karmimaks.

Mõni võib öelda, et trahvid on niigi meil rängad ning karistused näiteks roolijoodikutele karmid. Juba iseenesest see, et inimesest saab teatud joobeastmes auto juhtimiselt tabamise korral kriminaalkurjategija, peaks ju väga paljudele olema ränk karistus, lisaks kõigele muule.

Roolijoodikute karistamine on viimastel aastatel tegelikult korduvalt karmimaks muutunud. Mäletame, et veel kümmekond aastat tagasi oli joobes juhtimise eest trellide taha saatmine harukordne. Nüüd enam mitte. Räigeid liiklusrikkujaid on sunnitud karistuseks ka üldkasulikule tööle, neilt on võetud juhtimisõigus ning isegi autosid.

Möödunud aasta lõpus sai karmi karistuse üks jõhvilane, keda on kuuel korral joobes juhtimise eest kriminaalkorras vastutusele võetud. Ta saadeti kolmeks kuuks reaalselt trellide taha, jäeti ilma juhtimisõigusest ning ka autost kui kuriteo sooritamise vahendist.

Imestama paneb vaid, et meest pidi nii palju kordi kriminaalkorras ühe ja sama teo eest karistama, enne kui prokuratuur aru sai, et auto tuleb konfiskeerida. Rahatrahvidest ning arestist ilmselt ongi tõhusam viis liikluskurjategijatega võitlemiseks sõiduki äravõtmine. Küllap see aitaks kaasa turvalisuse tõstmisele seetõttu, et sel moel võetakse huligaanilt võimalus oma tegevust jätkata ning hirm sõidukist ilma jääda on mõne puhul ehk suuremgi kui paar kuud trellide taga veeta.