Läheb aina tulisemaks

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Samal ajal kui peaminister Andrus Ansip on võtnud puhkuse, et osaleda Kanadas toimuval suusamaratonil, korraldavad ametiühingud Tallinnas viimaste aastate ühe massilisema ja tulisema meeleavalduse. Ainuüksi Ida-Virumaalt asub sinna teele üle tuhande inimese.

See on aga alles suurema protestilaine proloog. Eesti ametiühinguliider Harri Taliga on lubanud kollektiivlepingu seaduse muutmise tõttu vallandada streikide laine, mis toob eri aegadel tööseisakuid riigi eri paigus. Juba on teada, et palgatõusu ootavad õpetajad korraldavad streigi 7.-9. märtsini, ja eilse uudise põhjal on nendega lubanud liituda ka arstid.

Kaevurid ja energeetikute ametiühingu liidrid lubavad küll esialgu elektrijaamu töös hoida, ent erisuguseid plaane valitsuse mõjutamiseks viisil, mis võib kogu riigi majandusele kahju tuua, hauvad nemadki.

Isegi kui need aktsioonid kukuvad tegelikkuses välja hädisemad, kui ametiühinguliidrid praegu enesekindlalt lubavad, on selge, et võimudega rahulolematuse määr on ületamas uutel kõrgustel olevaid piire. Seejuures on tähelepanuväärne, et valitsusliidu peale on töövõtjatega samal ajal pahased ka nii tööandjate organisatsioonid kui ka paljud loomeinimesed.

See, et võimuparteide juhtfiguurid püüavad jätkuvalt teha nägu, et lahti pole suurt midagi, ainult valab õli tulle.

Kuidas sellises pingete kuhjumise ja üksteisest möödarääkimise õhkkonnas ühiskonda rööpas hoida, et ei hakkaks sündima asju, mis riigile ja elanikele kahju toovad? Selles osas on põhjust vaadata presidendi poole, kelle kohustus on ühiskonda tasakaalus hoida. Tema tänavust vabariigi aastapäeva kõnet on põhjust erilise huviga oodata.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles