Tilk tõrva rikub mee

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui kaevurite ametiühing aastaid tagasi Jõhvis protestimiitingu korraldas, oli rahvast palju koos, loosungid karmid, kõned tõsised. Kohal oli rahvustelevisioon, kelle kaamera ette aga jäi üks alkoholijoobes mees, kellel tegelikult polnud üritusega mingit otsest pistmist. Lällavat ja kakerdavat meest näidati ka meeleavaldust kajastanud uudistesaates. Ametiühing tõusis tagajalgadele, väljendades oma nördimust televisiooni tegevuse üle. Arusaadav, et hoobi andis see ürituse tõsiseltvõetavusele ikkagi.

Kui energeetikud hiljaaegu Toompeal meelt avaldasid ja reporter ühelt osalejalt küsis, mida too nõuab, jõudis küsitletav lõpuks selleni, et vene keel tuleks kuulutada teiseks riigikeeleks. Sellega pöörati väga suur osa teleauditooriumist hoopis meeleavaldajate vastu, sest see üks lause andis vihje, et nende tegelikud eesmärgid on poliitilised.

Eilsel haridustöötajate piketil Kohtla-Järvel oli muu hulgas üks eestikeelne plakat, kus oli väga ränk ortograafiaviga. Arusaadav, et ilmselt oli plakati teinud inimene, kelle emakeel pole eesti keel. Ent sellist esmapilgul pisiasja võivad meeleavalduste vastased kohe ära kasutada, umbes nii, et kas selliseid kirjavigu tegevad pedagoogid on üldse praegustki töötasu väärt?

Kõik aktsioonides osalejad peaksid aru saama, et praegu on nende tegevus ülisuure avalikkuse tähelepanu all ning kahjuks märgatakse ka kõiki pisiasju. Ja väikseimgi kõrvalekalle algsetest nõudmistest või hooletusviga võib rikkuda paljude inimeste pingutused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles