Liigne enesekindlus viib võimult

Veel pärast 2009. aasta kohalikke valimisi tundus, et Ida-Virumaa omavalitsustes on võimujooned nii paika loksunud, et ühed ja samad jõud jäävadki seal aastateks valitsema. Viimastel nädalatel oleme aga teada saanud uudiseid, mis kinnitavad, et nii see päris pole.

Algul toimus võimupööre Toilas, seda küll paljuski ühe volikogu liikme poolevahetuse tõttu. Seejärel lõi tool kõikuma Vaivara vallavalitsuse ning selle pikaajalise juhi Veikko Luhalaidi all.

Nüüd võttis rahulolematus volikogus ametikoha ka selle kauaaegselt juhilt Ain Luugilt.

Muidugi võib kõigi nende juhtumite puhul olla erisuguseid nüansse, ent kõigil neil on vähemalt üks sarnane etteheide: volikogu liikmetega mittearvestamine. Seda võib võrrelda praegu väga populaarse sarnase süüdistusega valitsuse aadressil.

Omavalitsuse, kuid nagu näeme, ka riigijuhtimise eesotsas pikka aega olemine annab ühelt poolt küll selleks tööks nii vajalikke kogemusi, ent teisalt on oht jääda pimedaks ümbritseva elu suhtes. Enesekindluse paisudes tekib veendumus oma seisukohtade ainuõigsuses, soov mitte lasta end "segada" eriarvamustest. Mis veelgi hullem, maksta võimaluse korral kätte neile, kes julgevad kritiseerida ja arvustada, või neist lihtsalt mööda vaadata, saates sõnumi: te pole keegi.

Varem või hiljem aga saab selline suhtumine valitsejaile saatuslikuks. Sest volikogudes on reeglina isiksused, kelle enesehinnang ei ole nii madal, et lasta ennast päevast päeva ignoreerida.