Vere hinnaga puhtam vesi

Juba teine surmaga lõppenud tööõnnetus vähem kui ühe aasta jooksul Kohtla-Järve piirkonna uue veesüsteemi rajamisel sunnib küsima, miks peab küll selle puhtama vee eest, mis siinsete inimeste kodudesse hakkab jõudma, maksma Euroopa Liidu kümnete miljonite eurode kõrval lisaks ka kohalike ehitajate eludega.

Me ei ela ju ajal, mil rajati Egiptuse püramiide, kus suure eesmärgi nimel inimkaotustest ei hoolitud. Kahetsusväärne on seegi, et ei 17aastane noormees mullu Ahtmes ega 46aastane mees eile Vasaveres kaotanud oma elu sugugi mingites ekstreemsetes tingimustes väga suure riskimääraga tööoperatsioone tehes. Need olid küllaltki tavalised ehitustööd, kus, tõsi, tööandja peab siiski tagama tööohutusnõuete täitmise ja ehitajad ise olema samuti hoolikad.

Tööinspektor Tiit Tabor märkis mullu oma praktikale tuginedes, et ehitustöödel tuleb viimastel aastatel ohutusnõuete rikkumist varasemast sagedamini ette. Selle üheks põhjuseks on ilmselt karm konkurents firmade vahel. Hangete võitmiseks, aga ka alltöövõtjana löögilepääsemiseks tuleb pakkuda võimalikult väikest hinda. Kui töö käes, hakatakse ots otsaga väljatulemiseks kokku hoidma kõige arvelt, mis võimalik. Pahatihti on selleks ka ehitajate ohutus, sest pole mingi saladus, et inspektorid ei jõua ka parima tahtmise korral pidevalt kõikidel ehitusplatsidel pilku peal hoida.

Pidev efektiivsuse jaht asetab ka ehitajate õlule suurema töökoormuse ja selles seisus on ohud kerged ununema.

Paraku võib ohutuse arvel riskide võtmise hind osutuda kõige kallimaks.

Tagasi üles