Kasutamata turismimagnet

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kevad kipub Eesti turismiäris olema madalhooaeg. Kaugele selja taha on jäänud aastavahetuse kuldaeg, mis toob majutusasutused täis pikki pühi nautima tulnud venemaalased. Suusarajad on sulanud, jää järvedel kalamehi enam ei kanna. Suurüritusi toimub napilt ja suvise tipphooajani on veel üksjagu aega. Paljudele turismiettevõtjatele on kõva pähkel, kuidas sel aastaajal kliente saada.

Ida-Virumaal toob loodus tänu siin asuvatele arvukatele koskedele ja nende vetemängule kandikul kätte võimaluse, millega oleks võimalik meelitada sõitu siia kanti ette võtma tuhandeid külastajaid. Tõsi, selleks on vaja vormida need kosed moodsas turunduskeeles tooteks. See tähendab, panna kokku ahvatlevate nimedega mõnepäevased reisipaketid, valmistada kvaliteetsed turundusmaterjalid fotode, videote ja lugudega. Kavandada selleks ajaks ka mõned loodushuvilistele suunatud suuremad kultuurisündmused ja muuta aprillikuised reisid Ida-Virumaa põhjarannikule laia tuntusega traditsiooniks.

Meie kosed on rahvuslik rikkus ja nende vaatamise eest raha küsida oleks ebaõiglane. Küll aga on võimalik inimestele, kes koskede pärast siia sõidavad, oskusliku turunduse korral pakkuda kõikvõimalikke muid teenuseid ja kaupu - temaatilistest meenetest kuni majutuse ja toitlustamiseni välja.

Tänu üksikutele entusiastidele käib üha enam huvilisi meie koskesid uudistamas. Kuid kasvuruumi oleks meeletult, kui sellega sihipäraselt professionaalselt tegeldaks. Kõnekas fakt tegemata tööst on seegi, et praegu, mil koskede nautimise tippaeg peaks kohe-kohe kätte jõudma, pole Eesti siseturismile orienteeritud portaalis puhkaeestis.ee Ida-Virumaalt mitte ainumastki pakkumist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles