Tühjad hooned ja avalik huvi

Riik on viimastel aastatel rajanud Jõhvi kaks suurt hoonet, kuhu on koondatud mitmed riigiasutused: kohtumaja ning äsja valminud politsei- ja päästehoone.

Iseenesest on tegemist tänapäevaste majadega, mis erinevalt enamikust uutest kaubanduskeskustest omavad ka arhitektuurilist väärtust.

Asja negatiivsem pool on see, et uute rajatiste valmimise tulemusena jääb tühjaks hulk vanu maju, millest enamik on ehitatud või kohandatud, täitmaks spetsiifilisi ülesandeid. See omakorda aga tähendab, et neid maju pole riigil lihtne müüa.

Kuid kõike ei saa alati iga hinna eest rahaks teha. Omal ajal ei võtnud Riigi Kinnisvara Jõhvi vallavalitsust jutule, kui see avaldas soovi saada endale turu vastas vabanenud maakohtu hoone, mis kunagi ehitatud kultuurimajaks. Vald oleks sinna üle viinud seltsimaja ning saanud kohandada senises seltsimajas vallavalitsuse, mis võimaldanuks praeguselt rendipinnalt lahkuda, hoides nii kokku sadu tuhandeid kroone maksumaksja raha.

Maja müüdi siiski eraomanikule ja nüüd ta seal tühjalt seisab.

Tahame öelda, et riik peaks oma kasutuks muutuvate objektide võõrandamisel arvestama ikkagi ka kohalike huvidega. Ehk siis, kui kogukonna huvides on mõni riigile kasutuks muutuv ruum enda kasutusse võtta, siis tuleb neid asju eelkõige kohalikega ka arutada, mitte üritada kõike iga hinna eest rahaks teha. Ka see on regionaalpoliitika, mis näitab, kuivõrd riik hoolib sellest, et provintsiski elu edeneks.