Kui kalliks läheb prügila müük?
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
30. mai 2012, 00:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid tagasi ehitati riigi abil Uikalas välja nüüdisaegne prügila, mille aktsiad jagati maakonna eri omavalitsuste vahel. Esimesena müüs oma aktsiad maha Kohtla-Järve, siis läksid mitmed omavalitsused järele. Vaid Jõhvi hoidis veel oma aktsiapakki, mis moodustas 52,5 protsenti aktsiatest.
Nüüd läksid ka Jõhvi aktsiad kohaliku suurärimehe Nikolai Ossipenko taskusse. Tema kaks firmat omavad kokku 90 protsenti aktsiapakist.
Aastaid tagasi sellist stsenaariumi kardeti, kuna eraomandusse minnes kaob omanikule prügimajanduse sotsiaalne mõõde, orienteerudes vaid võimalikult suurele kasumile.
Ent viimastel aastatel on prügilate vahel konkurents väga karmistunud. Sel lihtsal põhjusel, et erinevalt varasemast on prügist kui keskkonnaohtlikust tarbetust kraamist saanud üha enam hinnatud kaup, kuna prügilad on investeerinud jäätmete ümbertöötamisse. Ja üha vähem jäätmeid ladestatakse kasutult loodusesse. Konkurentsi kinnituseks on ka asjaolu, et prügimajandus on üks väheseid kommunaalvaldkondi, kus teenuse hinnad pole elanikele nii kardinaalselt kallinenud kui näiteks kütte-, elektri- või veemajanduses.
Ent muidugi annab kohaliku prügila omandamine Ossipenkole võimaluse tingimustega mängides suruda siinselt turult välja teisi prügiveofirmasid, saavutades nii konkurentsieelise oma prügiveoettevõttele Ekovir. Kuid loodame, et nii ei juhtu sel lihtsal põhjusel, et konkurentsiseadus keelab turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.