Rannad arenevad visalt

Kui on saabumas järjekordne rannahooaeg, oleme ikka traditsiooniliselt uurinud, mismoodi populaarseid ja kauneid supluskohti omavad vallad-linnad tänavu seal toimetavad ning missugused on uuendused. Paraku peame tõdema, et arengud on olnud üsna väikesed ning lisaks sellele, mida loodus omalt poolt on seal välja ehitanud, eriti midagi enamat juurde ei rajata.

Ida-Virumaa looduse ja turismivõimaluste kiitjad toovad aeg-ajalt siinsete plussidena välja ka omanäolisi ja unikaalseid randu, olgu siis maakonna või Peipsi põhjarannikul. Lisaks loendamatud järvekesed. Kuid kui sõita ringi mööda Eestimaad ja võrrelda meie veeäärseid puhkekohti teiste piirkondade omadega, oleme ikkagi mahajääjad, ehkki looduslikud eeldused on meil kindlalt paremad kui näiteks Võrtsjärve, Emajõe või Viljandi järve ääres. Erandiks on ehk Narva-Jõesuu, mis on aga hoopis teises kaalukategoorias ning võistleb suvepealinna Pärnuga.

Arusaadav, et omavalitsustel, eriti väiksematel, pole jaksu ega ka suurt stiimulit panna arvestataval määral maksumaksja raha randa, mille võlusid naudib enamasti mujalt tulnud kontingent. Ent siin on meie arvates just maakonna omavalitsusliidu võimalus tõstatada arutelu ning vajalikke kokkuleppeid saavutada. Argumentatsioon peaks olema piisav: randadesse panustamine parandab üldist maakonna palet ning neid puhkekohti kasutavad lõviosas Ida-Virumaa eri omavalitsuste elanikud.