Raha paneb rattad käima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Me mäletame kõik, kuidas veel tosin aastat tagasi ironiseeriti väite üle, et Ida-Virumaa majanduse elavdamise suuremaid võimalusi on turismi arendamine. Toona oli sellesse raske uskuda, sest meie linnades puudusid turistide jaoks nii elementaarsed asjad nagu kohvikud, hotellid, meelelahutuskeskused. Tänapäeva mõistes korralikke poodegi polnud.
Turismisektor arenes igal pool mujal, kuid Ida-Virumaal vindus. Sest kes tahtnuks oma raha paigutada piirkonda, millest kõige rohkem räägiti seoses kuritegevuse, keskkonnasaaste ja sotsiaalprobleemidega?
Pankade ja investorite umbusu järelmõju on tunda aga tänaseni, kuigi tuleb öelda, et viimased 5-6 aastat on investeeringute mõttes olnud siiski üsna aktiivsed. Ja kahtlemata pole siin tähtsuselt viimases reas ka riigi, aga ka Euroopa Liidu rahasüstid elukeskkonna parandamisse.
Ja kuigi avalikult räägivad pankurid Ida-Virumaa potentsiaalist ja tormilisest arengust, on ettevõtjad viimase ajani kurtnud, et pank saadab ärimehe reeglina tühjade kätega minema, kui too tuleb palvega saada laenu Ida-Virumaale hotelli ehitamiseks.
Loodetavasti jätkuvate positiivsete uudiste voos maakonna turismi arengu kohta pankade suhtumine siiski muutub. Sest ega siis finantsasutused laenude jagamisel heategevusega tegele: eesmärk on ikkagi selle pealt teenida. Ja teenida on tõenäolisem sektorites, kus on korralikud ja kasvavad käibed. Ning pankades töötavad inimesed peaksid ju numbreid tundma.