Küsitav kampaania
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Juba eelmise nädala lõpus hakkas lõunapoolsetest piiripunktidest tulema teateid, et maksu- ja tolliamet (MTA) on asunud kütusevedajaid kimbutama ning neid Venemaalt naasjaid, kellel ülemäära palju kütust paagis, hakati trahvima. Aluseks võeti autoomaniku sihtkoht.
MTA tõlgendab seadust nii, et Venemaalt võib kütust sisse tuua nii palju, kui on tarvis inimesel sihtkohta jõudmiseks.
Ometi aktsiise reguleeriv seadus midagi sellist ei ütle. Seadus on väga konkreetne. Euroopa Liidu välisest riigist saabuval reisijal on lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele lubatud aktsiisivabalt tuua tema valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul kuni 10 liitrit mootorikütust mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks. Ja punkt.
See, et MTA on praegu asunud niimoodi piiridel autoomanike suhtes sanktsioone rakendama, on juriidilises mõttes üsna kahtlane tegevus. Õigusriigis kehtib põhimõte, et karistada (antud juhul ka maksustada) saab siis, kui ebaseaduslik tegevus või maksudest kõrvalehoidmine on tõendatud.
Arusaadav, et kütusevedajad tekitavad riigile kahju. MTA on arvestanud, et füüsilised isikud toovad Venemaalt Eestisse mootorikütust standardses paagis keskmiselt 300 autoga päevas. Lisaks veel piirijärjekorrad.
Kuid õigusriigis ei saa üks riigiamet rakendada sanktsioone kodaniku suhtes vaid kahtluste pinnal. Pealegi on selline tegevus kohtus üsna lihtsalt vaidlustatav.