Vahed kaovad?

Tänavused gümnaasiumide riigieksamite tulemused on kui palsam haridus- ja teadusministeeriumi ametnike hingele, sest annab ühe lisaargumendi osalisele eestikeelsele õppele ülemineku kasuks. Vene koolid, mille keskmisi hindeid on aastaid murelikult jälgitud ja veel murelikumalt eesti koolide tulemustega võrreldud, on tänavu lõpuks nina ülespoole keeranud.

Kahekümne parema kooli sekka on sel aastal asja juba üheksal vene koolil. Ehkki neid leiab ka edetabeli tagaosast, on ilma põhjalikuma analüüsitagi selge: vene õppekeelega koolide tulemused on paremad kui möödunud aastatel ja lõhe eesti koolidega selgelt vähenemas.

See andis võimaluse ministeeriumi asekantsleril Kalle Küttisel ajakirjanduses rõõmustada: üleminek eestikeelsele õppele ei ole tulemustes tagasilööki andnud, vaid pigem vastupidi.

Kas kordub Läti kogemus, kus venekeelsete koolide tase pärast sarnast reformi paranes, või oli see juhuslik sähvatus, on veel vara öelda, kuid tundub, et vaatamata suurtele hirmudele pole millegagi kapitaalselt mööda pandud. Paistab, et suurem tähelepanu ja ka rahaline tugi, mis on saanud vene gümnaasiumidele seoses üleminekuga osaks, on tõstnud õpetamise kvaliteeti ja sundinud õpetajaid ning õpilasi endid rohkem pingutama.

Järgmisena võiks hakata muretsema eesti gümnaasiumide lõpetajate pärast, kes jäävad olematu või viletsa vene keele oskusega tööturul oma venekeelsete eakaaslaste kõrval jänni.