Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2012/09/06/11991197t1h0e5b.jpg)
Eesti Energia juhatuse liige Sandor Liive leiab, et taastuvenergia tasude puhul peaks rohkem arvestama ka seda, milline on nende mõju Eesti majandusele.
Eesti Energia tänavuse teise kvartali aruandes avaldasite rõõmu selle üle, et Narvas toodetud taastuvenergia maht on kõvasti kasvanud. Polnud mingit märki, et juuli lõpust seal enam puitu ei põletata. Majandusministeerium on väitnud, et teile ei saanud olla üllatus, et Balti elektrijaamas kehtestati taastuvelektri tootmisele toetuse maksmise mahupiirang: 375 gigavatt-tundi aastas. Kuidas see sai siis juuli lõpus sellise välguna tulla, et te päevapealt enam puitu ei kasuta?
Taastuvenergia toetuste üle on käinud vaidlused väga pikka aega. Taastuvenergia koda, mis esindab teisi taastuvenergia tootjaid, tegi ministeeriumiga enda jaoks sobiva kokkuleppe, mis aga piirab Narvas biomassist elektrienergia tootmist.
Mina astuks detailsetest diskussioonidest korraks kõrvale ja vaataks suuremat pilti. Eestis toodetakse taastuvenergiat kahest suurest allikast: tuulest ja biomassist. Viimase suur kasv ongi tulnud meie Balti elektrijaama 11. plokist. On mõistetav, et piiratakse taastuvenergia tootmise mahtu, sest tõepoolest, Eestis toodetakse seda rohkem, kui on vaja praegu, täitmaks Euroopa Liidu nõudeid.
Taastuvenergia tasu maksab kinni klient. Arvete pealt on ju näha, et see number on pidevalt kasvanud ja muutunud oluliseks elektrienergia hinnakomponendiks. Tähelepanu tuleks suunata sellele, millist liiki taastuvenergia kasvu me tulevikus tahame ja seejuures peab arvestama ka majanduslikku poolt.
Ligikaudu 70-80 miljonit eurot aastas on tänavu see summa, mida tarbijad maksavad taastuvenergia tootjatele. Kas teie arvates ei jaotu see summa kõige mõistlikumal viisil?
Küsimus on selles, et mis on need taastuvenergia tootmise viisid, mis oleksid Eesti inimeste jaoks kõige odavamad, ja kuidas jääks sellest rahast võimalikult suur osa Eesti majandusse ning annaks siinsetele inimestele tööd. Selge põhimõte peaks olema, et varem tehtud investeeringute kallale ei minda ja tagantjärgi toetusi ei vähendata.
Balti elektrijaama ühes selleks kohandatud plokis on võimalik taastuvenergiat toota märksa väiksema toetusmääraga, kui vajavad uued rajatavad tuulepargid. Mis on siis Eestile kasulikum: kas ehitada siia tulevikus uusi tuuleparke või kasutada ära olemasolev biomassist elektri tootmise potentsiaal? Tuulik vajab rohkem toetust, kui kasutada biomassi olemasolevas elektrijaamas. Teiseks, kuhu läheb tuuliku raha? Enamik läheb seadmetesse. Kui palju töökohti tekib? Mõned üksikud remondimehed, kes käivad tuulikuid aeg-ajalt hooldamas. Enamik raha läheb Eestist välja ja mõju Eesti majandusele on minimaalne. Biomassi ostame aga Eesti metsaomanikelt. Puitu veavad Eesti inimesed.
Teie oponendid süüdistavad sageli, et Balti elektrijaamas ei põletata sugugi vaid madala väärtusega puitu, vaid korralikke palke, mis pole keskkonna ja säästlikkuse seisukohast sugugi kõige mõistlikum tegevus.
Minu arvates viimasel ajal selliseid süüdistusi enam ei tule. Olen metsameestega rääkinud, et kuna limiit täitus, siis me enam puitu ei põletanud ja tekkis probleem, et pole enam kusagile panna sellist metsamaterjali nagu ladvad ja väiksed oksad, rääkimata metsakoristusjääkidest, mis sisaldasid ka natuke mulda. Me põletasime kõik selle katlas elektriks, nüüd jääb see metsa mädanema.
Selleks aastaks on norm täis, mis järgmisel aastal saab?
Kui seadus võetakse vastu ja jääb 375, siis ongi 375. Kui saaksime signaali, et see ei lähe läbi, võiksime homnepäev puitu edasi kasutada. Küsimus ei ole ainult tänavuses või järgmises aastas, vaid selles, kuhu riik suunab taastuvenergia toetuste raha tulevikus. Neid otsuseid tehakse praegu. Minu meelest võiks see raha minna esmajoones sinna, et kasutame ära biomassi maksimaalse potentsiaali. Teeme kõigepealt ära odavamad taastuvenergia lahendused ja siis vaatame edasi.
Miks Eesti Energia üldse hakkas Narva jaamades biomassi põletama?
Oleme sellega maandanud riske olukorraks, kui CO2 kvoodi hind läheb väga kõrgeks. Siis saame kütuse valikul olla paindlikumad ja kasutada põlevkivi kõrval ka puitu, mille puhul ei lähe CO2 arvesse. Seda põhimõtet rakendame ka uue ehitatava elektrijaama puhul, kus on võimalik põlevkivi kõrval 50 protsendi ulatuses kasutada biomassi.
Äriettevõttena peame tegema seda, mis on majanduslikult mõistlik.
Kuipalju see kahjumit tooks, kui puitu endises mahus ilma toetuseta edasi kasutaksite?
Selle suurusjärk ulatuks kümne miljoni euroni.
Mis on Eesti Energia jaoks kõige keerukamad probleemid, kui elektriturg täielikult avaneb?
Vabaturul tegutseda ei ole meile võõras, sest müüme ju elektrit nii Lätti kui ka Leedu, kus turg on juba lahti. Keerukamad kohad on eelkõige tehnilist laadi ja puudutavad näiteks infosüsteeme. Oleme väga palju oma kliendihaldussüsteeme vahetanud, sest meil on Eestis 500 000 klienti. Oleme kahekordistanud inimeste poolest kogu oma teeninduspoolt: kõnekeskust, klienditeenindusi.