Arenguruumi on veel küll

Viimased aastad on Ida-Virumaal näidanud pidevat turistide arvu kasvu. Kusjuures seda nii välis- kui ka siseturistide seas. Meie maakond on mõne aastaga tõusnud turismi inetust pardipojast uhkeks luigeks, kes hingab kuklasse sellistele puhkajate Mekadele nagu Pärnu- ja Saaremaa.

On oma objektiivsed põhjused, miks puhkajate arv kasvab, ent suur roll on ka sihipärasel tööl sihtturgudel ja investeeringutel.

Nüüd on küsimus selles, kas ja kus on veel arenguruumi. Nagu näeme, on maakonnas jõudsalt edu kasvatanud eelkõige mereäärsetes piirkondades asuvad majutusasutused. Peipsi põhjarannik, nagu tõdeb tänases lehes ka üks sealne ettevõtja Taavi Vogt, on siiani lihvimata teemant.

Ja Vogtil on õigus, et kõik algab eelkõige omavalitsuse võimekusest leida investeerimisallikaid ja huvist meelitada investoreid. Kahjuks on praegu meie Peipsi-äärsete valdade võimekus piirkonda arendada jäänud kesiseks. Selleks on loodud küll Peipsi-Alutaguse koostöökoda, kes on deklareerinud end piirkonna arengu veduriks, ent paraku paistab see olevat rohkem teatud isikute reiside ja muude hüvede saamise allikas.

Ja muidugi on raske arendustegevust teha, kui väikevaldades kembeldakse ja valimiste ajal ning vaheajal toimuvad võimumängud. Sest kui eesmärk on võim võimu pärast, polegi aega muule mõelda. Ent kui pole arengut, kaotab sellest eelkõige kohalik elanik.