Hulkurloomade probleemi saab lahendada

See on iga-aastane probleem, et sügise saabudes kasvab hüppeliselt hulkuvate loomade, peamiselt koerte ja kasside hulk. Põhjus on lihtne, samal ajal tavaarusaamale mõistmatu: suvi on läbi ja kevadel suvilasse või maakoju võetud lemmikloom ei sobi korterisse. Elava mänguasja hooaeg lõpeb ära.

Küllap need inimesed, kes nii teevad, leiavad sisimas enda jaoks erinevaid õigustusi. Loom on ju loodusest ja küllap saab ka ise hakkama või ehk leiab ta endale ise kodu seal, kus kassi-koera rohkem vajatakse.

Tuleb tunnistada, et ühiskond on viimastel aastatel loomade kohtlemise teemal jõudsalt arenenud. Meie loomakaitseseadus on palju konkreetsem ja karmim kui näiteks lastekaitseseadus. Ka karistusseadustiku looma julma kohtlemist käsitleva paragrahvi kommentaar ütleb, et kui varem oli keelatud loomi piinata, kuna loomi julmalt koheldes võib väheneda kaastundevõime inimestevahelistes suhetes, siis tänapäeval on esiplaanil loom ise.

Aga miks siis on hulkuvate ja piinatud lemmikloomade teema meil üldse aktuaalne? Sellepärast, et ükski seadusenorm ei hakka korralikult tööle, kui pole loodud süsteemi, mis jälgiks, kas seda täidetakse. Probleem laheneks, kui oleks kohustuslik lemmikloomi kiibistada. Siiani puudub aga süsteem, mis selleks kohustaks. Kiibistada on praegu rohkem soovitus.

Ka peaks loomapidaja kohustus olema oma lemmik arsti juures kastreerida/steriliseerida. Loomaomanikud, kes seda ei tee, peaksid aga selle eest maksma täiendavat maksu.

Tegelikult ei pea me ju jalgratast leiutama, meie naabrite juures Põhjamaades on need reeglid ammugi paigas. Seal on kohustuslik kiibistada, vaktsineerida ja kastreerida/steriliseerida, samuti on seal karmid trahvid, mis kõik aitaksid meil lõpuks hüljatud loomade probleemi lahendada.