Aeg tõusta viimaselt kohalt ettepoole

Kuigi Ida-Virumaa puhul on viimastel aastatel räägitud, et siin on asjad liikumas paremuse poole, on siiski mõned statistilised näitajad, mis seda ei kinnita. Rahvastiku vähenemise kõrval on üheks selliseks tööpuuduse näitaja, mis on endiselt maakondade võrdluses kõige suurem.

Kui eelmisel aasta algusest kuni sügiseni oli registreeritud tööpuudus maakonnas küllaltki lennukas langustrendis, siis aasta viimastel kuudel pööras see taas tõusule. Uuest aastast tõusnud töötuhüvitis suurendab töötukassa klientide arvu ilmselt veelgi. Samas ei ole tegu mingi kunstliku suurenemisega - registreeritud töötuse näitaja läheneb lihtsalt pigem varasemast pisut rohkem tegelikkusele. On ju statistikaameti andmetel tööpuudus ligikaudu poole suurem kui seda näitab töötukassa arvepidamine. Ehk suur osa töötuid, kelle jaoks on täis tiksunud see aeg, mil neil oli õigus hüvitisele, ei käi enam töötukassa kontorites oma nägu näitamas ja langevad seetõttu arvestusest välja.

Alanud aastal peaks Ida-Virumaa püstitama enda jaoks üheks eesmärgiks tõusta tööpuuduse edetabeli viimaselt kohalt ettepoole. Seejuures ei peaks kõige tähtsam olema mitte niivõrd mäng protsentidega, vaid saavutada tuleb, et töökohtade arv maakonnas suureneks. Kui kuulata neid poliitikuid ja majandusinimesi, kes räägivad Ida-Viru suurest potentsiaalist ja töösolevatest suurtest plaanidest ning töötukaasa aktiivsest tegevusest töötute koolitamisel, siis ei tohiks see sugugi üle jõu käiv eesmärk olla.