Eesti taasriigistamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Meie riigiisadel on uus vaimustus peal. Juba mõnda aega armastavad valitsuse poliitikud rääkida riigiasutuste väljakolimisest Tallinnast teistesse Eesti piirkondadesse.
Algas tegelikult kõik ju sellest, kui valitsus paar aastat tagasi kiitis heaks Ida-Virumaa tegevuskava. Selles kavas räägitigi riigi kohaloleku suurendamisest Ida-Virumaal.
Järgnes idee kolida sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale, mis küll õppeasutuse enda poolt tugevat vastuseisu leidis. Ja kuigi sisekaitseakadeemia võimalik kolimine on senini otsustamata, leidis justiitsministeeriumi vanglate osakonna ületoomine Jõhvi laialdast kajastamist üleriigilises meedias.
Ent siis, kui avaldati rahvaloenduse täpsustavaid tulemusi, selgus äkki, et inimesed ei lahku ainult Ida-Virumaalt, vaid ka enamikust teistest Eestimaa piirkondadest.
Sel nädalal tuli põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder välja koguni 13 ettepanekuga, kuidas Tallinnast asutusi välja kolida. See näeb muu hulgas ette ka näiteks mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed toomise meie maakonda.
Seda kõike on imelik vaadata, meenutades, kuidas veel kümmekond aastat tagasi tehti pingutusi, et riigiasutusi suurtesse keskustesse kokku koondada või neid väljaspool Tallinna üldse ära kaotada. Kas aga nüüd käivitatav Eesti "taasriigistamise" protsess enam vilja kannab ja inimesi Tallinnast-Tartust äärealadele tagasi toob, selles ei saa kindel olla.