Pudelikael piiril pärsib rahavoogusid

Foto: Internet

Foto: Internet

Aastavahetust Eestis veetnud rikkad vene turistid on selleks korraks minevik.

Kindlasti sattus neist osa ka Ida-Virumaale. Lähedus maailmalinnale Peterburile on meie trump. Paar tundi auto- või bussisõitu ning oledki piiril. Lõõgastavad protseduurid Narva-Jõesuu või Toila spaades on käega katsuda. Lisaks ahvatlevad ostuvõimalused Narva kaubanduskeskustes. Kõige peale veel emakeelne teenindamine ja seda ühes Euroopa Liidu riigis. Kus seda veel juhtub! Maha jäi suur raha.

Sattusin uue aasta algul ühest telekanalist vaatama intervjuud Eesti turismifirmade liidu juhatuse liikme Daisy Järvaga. Ta tõdes, et tuleb luua survegrupp piiriületuse normaliseerimiseks ning viisa saamise lihtsustamiseks.

Väga õige lähenemine. Läinud jõulude ja aastavahetuse paiku võõrustas naabermaa Soome üle 400 000 vene turisti. Eesti suutis samas vastu võtta natuke üle 60 000 huvilise. EASi turismiarenduse direktori Tarmo Mutso sõnul olevat see kõigi aegade rekord. Meil on soomlastega võrreldes rohkem kui kuuekordne arenguruum!

Põhjanaabritega võrreldes räägib meie kasuks seegi, et Eestis on piisavalt vene keele oskajaid, kellega tulija saab suhelda emakeeles. Paraku pärsib seda kõike pudelikael Narvas. Piiriületus Venemaalt on jätkuvalt vaevanõudev ja paljud rikkad piiterlased eelistavad seepärast istuda rongile ning kihutada hoopis teiste naabrite juurde. Vähem kui nelja tunni pärast jalutavad nad juba Helsingis. Õigustatult kerkib küsimus: miks Eestis asjad ei liigu?

Üle kümne aasta on siin istutud käed rüpes ja oodatud, et kõik loksub ise paika või järsku võtab midagi ette hoopis Vene pool. Paraku ei juhtu idas imesid (need on vaid muinasjutus), seal oodatakse tegusaid samme ka Toompealt ja Islandi väljakult. Aastaid tagasi tõmbas meie välisministeerium vee peale Tallinki kavale avada laevaühendus kolmnurgas Stockholm-Tallinn-Peterburi, laevafirma oli isegi vajaliku eeltöö ära teinud ja paber ootas vaid allkirja. Kusagil kabinetis leidis ametnik: milleks meile ikkagi Venemaa? Vaenulik riik ju. Soomlased nii ei mõtle ega arva. Nad on aru saanud, et idas on raha ja kui seda massiliselt pakutakse, tuleb see vastu võtta. Eestis on idaraha vastuvõtmine võrdne vaata et kuriteoga.

Euroopa Liidu järjekordne rahastamisperiood saab peagi otsa ning uut silda ja piiripunkte meil üle Narva jõe jätkuvalt ei ole. Kummaline oli lugeda ja kuulda viimast uudist: piiriprobleemide lahendamine Narva jõe kaldal lükkub jälle edasi ning ootab Brüsseli uue rahastamisperioodi otsust.

Käin aastas gruppidega mitmeid kordi Peterburis ja iga kord on piinlik siseneda ajast ja arust putkadega alale, mida nimetatakse kontrolltsooniks. Kas meie juhtivad ministrid on ikka sattunud Narva ja tutvunud olukorraga? Kui nad oleksid seal käinud ja tundnud piinlikkust, siis liiguksid asjad teisemas suunas. Piir on iga riigi visiitkaart ja kui seal tekib pudelikael, pööratakse pilgud kiiresti mujale. Seda ongi juba tehtud, sest miks muidu voolab suur raha Soome poole.

Narva vajab uut silda ja maanteepiiripunkti nagu õhku. Venitamine ja kuuma kartuli veeretamine teeb meile kümnendi lõpuks karuteene.

Projekteerida on võimalik juba praegu ning korraldada kooskõlastused.

Kui miljonid eurod on olemas, võib kopa maasse lüüa. Vaalimaal võtab piiriületus aega, uskuge või mitte, kõigest 15 minutit! Meie piirivalve tõstab Narvas käed üles, pole ressurssi, kui tuleks teenindada väikeste vahedega Peterburist või Moskvast saabuvat kolme-nelja erirongi.

Kui idapiir ja selle ladus ületamine pole prioriteet, siis mis meil üldse on?

Sellisel juhul töötame vastu Euroopa Liidu kinnitatud põhimõtetele. Ärme sõima ja kiru Vene poolt aegluses, sõna võtavad tavaliselt need, kes pole seal käinud. Kui Vene piirivalve ja toll tahavad, siis nad töötavad nii, et Eesti pool ei jõua järele. Esmalt peame hakkama nägema pindu enda silmas.

Tulles Daisy Järva jutu juurde tagasi, siis leian, et survegrupid piiriületuse parandamiseks peavad tekkima ennekõike Narvas ja Ida-Virumaal. Eestvedajad võiksid olla Narva linnavalitsus ja Ida-Viru maavalitsus koostöös EASiga.

Mäng väärib küünlaid, sest raha, mille vene turist maha jätab, on mõõdetav miljonites. Lisaks piirkonna elanikele eluliselt tähtsad töökohad.

Valimised lähenevad ja poliitikud on hellad, õige aeg on võtta nad tangide vahele ja pitsitada.

Rohkem kui kakskümmend aastat iseseisvust on olnud piisavalt pikk aeg, et pöörata pilgud ida poole ja keerata suure raha lähedus enda kasuks.