Keskkonna parandamise kuldaeg

Keit Pentus-Rosimannus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Lilleväli
Foto: Peeter Lilleväli

Kas mäletate, millise kvaliteediga vesi paljudes Eesti paikades kümme aastat tagasi kraanist voolas? Nõukogude ajast pärit veevärk tõi kodudesse küll sogast, küll mädamunahaisu või kloorimaitsega vett.

Vajalike investeeringute suurus oli üüratu ning oodata ei kannatanud nendega kuidagi - puhast vett vajab igaüks iga päev. Eesti enda riigieelarve poleks nii kiiret ja mahukat investeeringute programmi välja kandnud. Appi tuli Euroopa Liidu ühine rahakott, mis võimaldas Eesti veemajanduse mõne aastaga tänapäevaseks teha. Arvan, et see on meie inimeste igapäevase elukvaliteedi jaoks üks viimase kümnendi suuremaid muutusi.

Eesti keskkond on üks nendest valdkondadest, mis Euroopa ühisest rahakotist kõige rohkem tuge saanud. Aastatel 2007-2013 panustame liidu vahenditest elukeskkonna parendamisse 1,6 miljardit eurot, 673 miljonit sellest on otseselt suunatud keskkonnakaitsesse ja loodushoidu. Möödunud aasta tõi investeeringute tegemise rekordi, kokku läks keskkonnaprojektidesse 165 miljonit eurot, oluliselt rohkem kui ühelgi varasemal aastal.

Keskkonnainvesteeringuid on tehtud ja tehakse üle Eesti, kõigis maakondades, kuid enim panustame Harjumaale, sealhulgas Tallinna, ning Ida-Virumaale. See on teadlik valik, sest just neis paigus on ka keskkonnale tehtav kahju olnud kõige suurem. Ida-Virumaa võiks oma võimsa pankranniku, iidsete metsade ja rahustavate rabadega olla Eesti kauneim maakond, kui teda ei rikuks kunagise räpaka tööstuse jäetud armid.

Täielikult ei kao need jäljed kunagi, kuid saame neid ravida - Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksimägede korralik sulgemine on siin üks olulisemaid samme. Puhtamaks saab nii ümberkaudne õhk kui ka pinna- ja põhjavesi. Ida-Virumaale läheb sel perioodil keskkonnaraha kokku 127 miljonit.

Sellest rohkem investeerime vaid Harjumaale: kokku 150 miljonit eurot, sellest omakorda 10 miljonit Tallinna linna. Märkimisväärne osa sellest rahast on läinud ja läheb ka veel paaril tuleval aastal puhta joogivee ja kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tagamiseks Harjumaal - Keila linna ja Jõelähtme ning Kose valla veemajanduse korrastamine näiteks on praeguseks juba lõppenud.

Aga on ka tegevusi, mis parendavad meie elukeskkonda teistsugusel, kuid samuti olulisel viisil. Tänu eurorahale on meil nüüd olemas moodne ja tõeliselt atraktiivne loodusmuuseum, mis lööb külastusrekordeid peaaegu iga nädal. Kadrioru pargi korda tehtud Kirdetiik koos kauni Jaapani aiaga annab aga ka linlastele (ning paljudele külalistele) võimaluse nautida rahulikku ja ilusat loodust.

Kõikjal Eestis on põhirõhk sellel, et meie igapäevane elukeskkond oleks puhtam ja elamisväärsem ning meie kõigi elukvaliteet tänu sellele parem. Nagu juba viidatud, tähendab see ühelt poolt väga praktilist, keele ja ninaga tuntavat edasiminekut: et kümnetel tuhandetel inimestel tuleb kraanist joodav vesi; et veepuhastid ei lase reostada kodukandi järve või jõge; et Eestisse pole jäänud enam ühtegi nõukogudeaegset, saastavat prügimäge; et kõik Eesti elanikud, ka tööstuspiirkondades elajad, saaksid julgelt aknaid avada ja värsket õhku hingata.

Parem elukeskkond tähendab aga ka seda, et hoolitsetud pargis jalutamiseks ei pea sõitma Kadriorgu, vaid seda saab teha nii Sangastes kui Erastveres, Oru või Saka mõisapargi võimsatel pargiteedel. See tähendab, et meie arvukad looduskaitsealad ja rahvuspargid on külastajasõbralikud, saame looduses liikuda, kartmata eksimist või seda, et laudtee äkitselt keset raba otsa lõppeb.

See tähendab loomulikult ka seda, et meil üldse on loodust, mida nautida: et meie unikaalsed rannaniidud ja loopealsed on hooldatud ja koduks või peatuspaigaks tuhandetele lindudele; et meile nii tähtsad metsad on korralikult kaitstud ning omanikud selle eest õiglaselt hüvitatud; et kunagi hoolimatult hävitatud sood ja rabad saavad tänu taastamisele uue elu.

Nüüd algab riigisisene arutelu selle üle, kuhu euroraha tulevikus täpselt suunata. Kuid meil pole tarvis jalgratast leiutada - puhas ja ilus Eesti on eesmärgiks ka edaspidi. Kvaliteetne joogivesi, heas seisus Läänemeri, vähem prügi, hoitud mets ja korras kaitsealad - kõik need on prioriteedid ka tulevikus.

Minule on muu hulgas väga oluline, et jätkuks Natura metsatoetuste maksmine, millel on oluline roll meie metsade ning linnu- ja loomaliikide kaitsel. Traditsioonilistele keskkonnateemadele lisaks on aga järjest rohkem tähelepanu all linnakeskkond ning see, et meie inimesed ja ettevõtted toimetaks keskkonda ja ressurssi säästval viisil.

Meie eesmärkide saavutamise teeb oluliselt lihtsamaks see, et ümbritsevale tuleb mõelda kõigil euroraha jagajatel, see ei ole vaid keskkonnaministeeriumi ja -kaitsjate mure. Nii energia-, transpordi- kui ka põllumajanduspoliitika tegijad peavad tagama, et nende otsused oleks võimalikult loodust hoidvad. Teame minevikukogemuse põhjal hästi, et ühe käega keskkonda rikkudes ning siis teise käega asja parandada püüdes ei ole head tulemust oodata.

Milline peaks olema loodust hoidev ja samas edukas ning uuendusmeelne Eesti aastal 2020, selle arutamiseks pakub uus Euroopa Liidu eelarve suurepärase võimaluse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles