Siiri Sisask tõi Püssi Argentina päikest

"Evitat kehastades ei arvanud ma kunagi, et saan võimaluse pista sõna otseses mõttes näpud mulda Argentinas," tunnistab Siiri Sisask. Foto: Matti Kämärä

Vabariigi aastapäeva eelõhtul andis Siiri Sisask Püssi kultuurimajas täispika kontserdi, kus kõlas esmaettekandes tema Argentinas küpressi all valminud värskeim lugu "Hetkeis muutuvad värvid".

Siiri Sisask tunnistab, et pole ammu ühtegi laulu kirjutanud.

Küpressi all 

"Ma pole nii andekas, et võtta suvaline teema ja hakata lihtsalt niisama luuletama; see peab tulema läbi minu enese maailma, läbi minu südame." Käesoleva aasta algul avanes aga Siiril võimalus sõita Argentinasse, kus ta muu seas andis kolm kontserti - nii Buenos Aireses kui  Chascomusis. Kaugele Evita maale (S. S. kehastas Argentina armastatud presidendiprouat 2002. aastal Vanemuise teatris lavastatud Tim Rice`i ja Andrew Lloyd Webberi muusikalis "Evita" - T. K.)kutsus teda Eesti päritolu Tiiu Bolzmann, keda puudutas sügavalt laulupeol kõlanud laul "Mis maa see on".Ühel varahommikul võttis Siiri seljakoti selga ja asus rännakule. "Mööda karjamaa äärt, kus ühel pool uudistas mind suur kari veiseid, jõudsin metsatukka. Sealt kulges läbi tee, mille kohal kaardusid suured, vanad ja võimsad küpressid. Lõpuks jõudsin ühe suure puu alla, kuhu istusin maha ja unustasin ennast kolmeks tunniks. Jäin sinna nii pikalt mediteerima, et pärast oli nägu põlenud ja õlgadel villid. Mõtlesin ja mõtlesin ja panin kirja mõne rea. Inspiratsioon tuli peale, süda läks lahti," kirjeldab Siiri oma uusima laulu "Hetkeis muutuvad värvid" sündi.Siiri ei taha ette öelda, millest laul kõneleb, sest see võib eri inimestele kõneleda eri asjust. Igatahes on fakt, et laulu esmaettekanne oli 23. veebruaril Püssi kultuurimajas. Vabariigi aastapäeval kõlanud poolteisetunnisel kontserdil kõlas lisaks kolmele laulule lavastusest "Mahtra sõda" Siiri viimase aja loomingu paremik, mis on salvestatud ka albumitel "Hommikupuu" ja "11".

Eevi Anger MTÜst Püssi Päevakeskus, kes tegeleb linnakese vähekindlustatute ja töötute aitamisega, ütles, et Siiri on imeline inimene. "Ta aitas ka mind nõu ja jõuga, kui hakkasin seda keskust looma. Ta on suure südamega inimene, kes teeb inimestele head - nii materiaalselt kui kunsti vallas. Kontserdil tundsin, et olen nagu teises, paremas maailmas. Täna sain veel tagasisidet ja kõik võtsid tema muusika hästi vastu," ütles Anger.

Iga seeme 

"Üle oma hinge ei saa keegi / ehkki olen vaba, on piir mus sügaval. / Aeg tasandab aeg kaob. / Hetkeis muutuvad värvid," laulab Siiri. Mis edasi? Argentinas oli lauljataril kaasas Looduse Omnibussi eestvedajalt Jaan Riisilt laenatud slaidiprogramm meie noorte pildistatud loodusfotodega. Siiri laulis ja kauge maa elanikel tekkis side Eestiga. Lisaks oli proua Bolzmann tõlkinud koos Siiriga mõne tema laulu teksti hispaania keelde. Aga pärast kontserti tuldi talle õhinal ütlema, et isegi tõlget pole vaja, sest hinge tasandil jõuab laulude sõnum niigi kohale: "Jaa! Jaa! Jaa! Me tahame teada rohkem sellest imelisest maast - Eestist!" Mõelda, millised aja ja ruumi rännud, kui Siiri laulab oma loitse ja joigu või seto laule teispool maakera...Kas kunagine Evita kehastamine võis olla põhjus, miks Siiri nüüd end Argentinas küpressi all mediteerimas võis leida? "Kindlasti. Iga seeme, mis on kord mulda pandud, hakkab mingil ajal vilja kandma. Või kui visata kivi merre, jõuab laine alles mõne aja pärast kaldale. Ükskõik, mida inimene ootab või loodab või teeb - mingis valguses see jõuab tagasi. Evitat kehastades ei arvanud ma kunagi, et saan võimaluse pista sõna otseses mõttes näpud mulda Argentinas - Tiiu aiamaal rohides," mõtiskleb Siiri.

Lisaks Argentinale ja Mongooliale on naine käinud ka 40päevasel Himaalaja-retkel, mille kohta ta ütleb, et see aitas tal ennast enda jaoks paika panna ning saada aru, millist "rada" ta oma elus kõndima peab.