Ametnike põud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kui eilne Postimees kirjutas veidi parastaval toonil sellest, kuidas riik on hädas uuest aastast Tallinnast Jõhvi toodud justiitsministeeriumi vanglate osakonna mehitamisega, siis pole ju selles uudises tegelikult uudist. Probleem on ammu vanem kui vanglate osakonna siiatoomine.
Näiteks on Viru vangla olnud kaadriprobleemiga hädas juba selle avamisest saadik. Samamoodi politsei, piirivalve ja muud riigistruktuurid.
Siin on mitmeid põhjusi. Ning peamine asjaolu, et aastatega on riik töötajate haridusnõudeid aina karmistanud, mistõttu kohapealt on raske leida vajaliku kvalifikatsiooniga töötajaid. Tallinnas on asi muidugi parem, ent sealt on jälle vajalikke spetsialiste keeruline välja saada, kuna sageli hoiab pere kinni ning pealinnas on ka valikuvõimalusi rohkem. Nii leiab kontori kolimisel teise piirkonda endale hõlpsamini uue töö pealinnas.
Kui saata aga kohalikke inimesi omandama vajalikku kvalifikatsiooni Tallinnas, ei tule paljud sealt enam tagasi, sest leiavad endale seal paremaid võimalusi.
See pole ainult Eesti häda, et inimesed koonduvad perifeeriast keskustesse, ent meie arvates on ka riik ise siin kaasa aidanud, et Tallinnast ja Tartust väljaspool on raske töötajaid leida. Eelmise aastakümne ametkondade optimeerimise tuhinas tsentraliseeriti kõik nii ära, et võimalikult palju asutusi koondati Tallinna ja Tartusse. Nüüd siis püütakse tehtut parandada riigiasutuste viimisega provintsi. Ent vajalikud töötajad on juba läinud või leidnud endale uue rakenduse.