Mitte ainult maksude tarbijad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eile esitati riigikogus järjekordselt siseministrile küsimusi töötajate puudusest politseis ja piirivalves. Teema on väga aktuaalne Ida-Virumaal, aga mitte ainult. Enamjaolt on siseturvalisuse valdkonnas vohava töötajate puuduse põhjuseks eelkõige palgaküsimus. Kui mõelda, kelle palgateemat viimase aasta jooksul on ühiskonnas enim arutatud, siis lisaks politseinikele-päästjatele loomulikult ka arstide ja õpetajate oma. Viimased läksid mullu oma nõudmistega koguni streigini. Päästjad-politseinikud aga seaduse järgi streikida ei tohi.

Kui vaadata, mis on nüüd järgnenud, siis õpetajate leerist on aina enam kuulda, et tegelikult pole lubatud palgatõusu olnud. Ja kuigi valitsus räägib miljonite juurdepumpamisest ka siseministeeriumi valdkonda, räägitakse sealgi endiselt nigelatest sissetulekutest.

Paralleelselt võtavad sõna majandusteadlased ning poliitikud, kes kinnitavad, et riigipalgaliste töötajate palgatõusuks on tarvis majanduse kasvu. Sellistest avaldustest võib mõnikord jääda mulje, et politseinikud, arstid, õpetajad, päästjad jne on üks raske taak maksumaksja kaelas, kes ise majandusele midagi ei anna, ainult tarbivad.

Nii see aga pole. Sest kes julgeks investeerida majandusse riigis, kus puudub turvalisus, kust tuleksid nutikad ettevõtjad, kui vohaks harimatus ning põdura töötajaskonnaga, kes ei saa õigel abil head tervishoiuteenust, kuigi edukalt sisemajanduse kogutoodangut ei kasvata.

Tagasi üles