Emaks olemise rõõm

Me oleme harjunud kritiseerima oma riiki ja valitsust nõrkade sotsiaalsete garantiide ja inimeste vaese elujärje pärast. Ja vähemalt osalt on see õige, sest kriitiline hoiak valitsuse suhtes sunnib poliitikuid pidevalt otsima lahendusi rahva elujärje parandamiseks.

Aga kui homse emadepäeva eel hakata mõtlema selle üle, kui väärtustatud on meie ühiskonnas emadus, siis tuleb tunnistada, et 20 aastaga on tehtud suuri samme. Muidugi võib palju rääkida sellest õnnetust 19eurosest lapsetoetusest, ent lõpuks hakkas probleem ju poliitikute peadesse kohale jõudma.

Juba aastaid kehtib Eestis niinimetatud emapalk, mida pole paljudes riikides. See, et ema saab lapsega kodus olla 3 aastat, ilma et ta kaotaks sotsiaalseid garantiisid ja töökohta, pole tavaline ka meist palju jõukamates ühiskondades. Ka sellised kodu tüüpi lasteaiad nagu meil ei ole kaugeltki kõikjal Euroopas tavalised.

Kas on palju neid heaoluriike, kus poliitikud on jõudnud vanemapensioni ideeni?

Muidugi, materiaalne aspekt on vaid üks osa emaks olemise tööst. Sellele lisandub hulk sotsiaalseid tegureid. Alates sellest, kuidas aidata emapuhkuselt naasvaid naisi aktiivsesse tööellu tagasi, ilma et nad kogeksid tõrjutust, kuni selle probleemini välja, et meie ühiskonnas on liiga palju emasid, kes kasvatavad oma lapsi üksi.

Ent sellegipoolest saime emadepäeva eel lugeda rahvusvahelist uuringut, mille kohaselt Eesti on 176 riigi võrdluses 21. kohal emade heaolutabelis. Ja kuigi võib tunduda, et see koht pole kuigi hea, sest meie lemmikmõõdik Soome on ju 1. kohal, jäävad meie selja taha sellised riigid nagu Suurbritannia (23.) ja USA (30.).

Aga kindlasti on ema olla hea, sõltumata riigist, kus elatakse, sest ainuüksi emaks olemine on rõõm nii siin- kui sealpool ekvaatorit elavatele naistele. Ja see, et Eesti kalendris on selline tähtpäev nagu emadepäev, näitab vaid, et sellest rõõmust saame osa me kõik. Head emadepäeva!