7. juuni 2013, 02:17
Tupiktee avamise kaks külge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Permisküla ja Vasknarva kant on nii Eesti kui ka Euroopa Liidu omalaadne tupikjaam, kust edasi pole võimalik kuhugi minna.
Vastas on lai ja kiire vooluga Narva jõgi, millest üle ei vii lähikonnas ühtegi silda. Teisele kaldale ei pääse ka paadi ega ühegi muu veesõidukiga, sest Eesti ja Venemaa vahelisi piiriületuspunkte seal pole.
Eraldatuse tõttu satub sinna ka inimesi küllatki harva, kuigi looduslike eelduste poolest on tegu Eesti ühe põnevama kandiga nii rändamiseks kui puhkamiseks - metsik ja puutumata loodus, liivarand ja luited, kalarikas jõgi, metsad täis seeni ja marju. Lisaks kõigele näeb suurt naaberriiki Venemaad nii lähedalt, et hõigates võiks pidada vestlust ka vastaskaldal olijatega. Juhul kui neid peaks sinna sattuma, sest Vene poolelgi on selles kohas asustust ja inimtegevust väga hõredalt.
Silla rajamisega, millest mõlgutavad praegu mõtteid Illuka valla võimud koos oma kolleegidega Slantsõ rajoonist võib olukorda põhjalikult muuta. Hoopis rohkem inimesi hakkaks sealkandis liikuma ka siis, kui ehitatakse valmis otsetee Narvast.
Tõsi, kui turism kihama lööks, jääks kindlasti seal vähemaks praegust rahulikku idülli. Eks see olegi kohalike inimeste otustada, mis mille üle kaalub - kas praeguse rahuliku, ent rahavaese elu jätkumine või puhukuseäri õidepuhkemine, mis tõmbaks ligi inimesi ja investeeringuid ning pakuks teenimisvõimalusi.