Sellest peaks ka enne valimisi rääkima

Väheusutav, et Narva võimud ei teadnud midagi Narva jaamade kavatsusest tõsta lähiajal järsult soojuse hinda. Samamoodi olid ilmselt ka Sillamäe juhid kõigi eelduste järgi kursis kohaliku soojaettevõte hinnatõusuplaanidega.

Uudised suurest hinnatõusust teenusele, mis on enamiku nende linnade majapidamiste jaoks vältimatu ja võtab perede eelarvest suure tüki, sätiti ilmselt teadlikult valimistejärgsele ajale. Sillamäel hakkab uus hind kehtima novembrist, Narvas tuldi hinnatõusutaotlusega välja kõigest mõni päev pärast seda, kui häälte lugemine läbi sai.

Loomulikult pole omavalitsused neis linnades ise soojatootjad ja nende võimalus hinnakujundamises kaasa rääkida on peaaegu olematu. Ainus, mida võib saavutada, ongi vaikiv kokkulepe, et enne valimisi sellest kõva häälega ei räägitaks. Muidu võivad valijad pahandada ja hääled jäävad saamata.

See on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine ja ebameeldiva teema ees silmade sulgemine.

Enne valimisi tuleks ausalt rääkida mitte ainult sellest, mida muudkui arendada ja parandada kavatsetakse, vaid ka probleemidest ja ohtudest, millega nii linnad kui elanikud lähiaastatel vastamisi peavad seisma, ning kuidas kohalik võim neid tagasilööke leevendada aitab.

Paljud võimulolijad raporteerisid valimiste eel igati põhjendatult näiteks ka sellest, kuipalju kilomeetreid vee- ja kanalisatsioonitrasse nende valitsemisaja jooksul on uuendatud. Ent seejuures ei räägitud sõnagi sellest, kuidas need kulutused edaspidi vee hinda hakkavad mõjutama.