Vajalik mitmekesisus

Põlevkivi põletamine Narva jaamades on palju aastaid Eestis mõningates ringkondades meelehärmi tekitanud. Seda on nimetatud nii meie põhilise maavara raiskamiseks, keskkonnavaenulikuks ettevõtmiseks kui ka suisa kuriteoks.

Kuigi samal ajal on just põlevkivielekter olnud see, mis on võimaldanud meil pikka aega säilitada energeetilist sõltumatust, hoida elektri hinda jõukohasel tasemel ja mõjunud majandusele tervikuna soodsamalt, võrreldes sellega, kui oleksime pidanud elektrit importima.

Muidugi ei saa mööda vaadata kahjulikest keskkonnamõjudest, kuid samas on objektiivne arvestada ka sellega, milline on olnud selle tegevuse positiivne mõju nii tööhõivele kui siinsete inimeste sissetulekutele ja maksude kaudu ka kohalike omavalitsuste eelarvetele.

Nüüd aga, kui Narva jaamades on alustatud katseid kivisöe osalise kasutamisega, mis võimaldaks tarvitada ka selle osa põlevkivist, mis praegu raisku läheb, nähakse ohtu, et Eesti võib sattuda tulevikus sõltuvusse Venemaa kivisöe tarnetest.

Tegelikult on energiaturg aja jooksul üha enam globaliseerumas ja muutumas piiride üleseks. Muidugi on tähtis, et meil säiliks võimalus ka tulevikus oma riigi vajadusteks elektrit ise toota. Ent arvestades, kuivõrd mitme tundmatuga võrrandiks on Euroopa Liidu regulatsioonide tõttu muutumas kogu energeetika siin piirkonnas, on eriti tähtis, et ka meie jaamad oleksid valmis paindlikult ja kiiresti muutustele reageerima. Selles suunas tehtavaid katseid ja pingutusi tuleb tervitada ja hoida pöialt nende õnnestumisele.