Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/08/11993106t1h6ff2.jpg)
/nginx/o/2013/12/08/11993106t1h6ff2.jpg)
Riigikogu liikmelt Tõnis Kõivult ilmus eelmisel nädalal Põhjarannikus artikkel haisuprobleemidest seoses reoveepuhastitega. Põhjendan siinkohal, miks mina seda niinimetatud haisuvastast seaduseelnõud sellisel kujul ei toeta.
Olen selle küsimusega suhteliselt hästi kursis, kuna olen palju aastaid osalenud omaniku esindajana Järve Biopuhastus OÜ tegevuses ja saanud võimaluse külastada Kohtla-Järvel asuvat puhastit ning väga paljusid puhastusseadmeid mujal Eestis ja välismaal.
Olen nõus Tõnis Kõivuga selles osas, et puhastitest leviv hais mitmes Eesti linnas inimesi häirib, ja nõus ka sellega, et haisu põhjuseks on valdavalt aunkompostimise meetod. 90% ettevõtteid kasutavad aunkompostimist just selle pärast, et see on kõige odavam meetod.
Aga siit alates lähevad minu seisukohad Tõnis Kõivust lahku. Oleme Euroopa Liidu abiga praeguseks investeerinud ja investeerime ka jätkuvalt hiigelsummasid nii puhtasse joogivette kui reovee puhastamisse. Kuigi praegu on investeeringuraha tagastamatu abi, tuleb meil kõigil tarbijatena need investeeringud hiljem objektide haldamise ja uuendamise kulude kaudu täies ulatuses kinni maksta.
Praeguseks tehtud ja kinnitatud investeeringud tõstavad heitveepuhastuse hinna plaanide kohaselt järk-järgult mitmekordseks. Kiviõli linna näitel on veemajanduse arengukava järgi planeeritud reovee hinna ligi 100protsendiline tõus 2025. aastaks. Tegelikkuses tuleb tõus veelgi suurem, sest elanike arvu vähenemine Kiviõlis on tunduvalt kiirem, kui investeeringute tasuvuse arvutustes planeeriti.
Kui nüüd lisada siia veel reoveepuhastuse haisuvabaks tegemise kulutused, mis on väga suured, võib prognoosida heitvee käitlemise hinna tõusu elaniku kohta veel paar korda suuremaks. Arvutuse, kui palju võiks reovee puhastuse hind peale seaduse rakendamist tõusta, palusime komisjonis esitada nii eelmisel korral, kui eelnõuga välja tuldi, kui ka sel korral. Vastust sellele ei ole me senini saanud.
Alles siis, kui vastused olemas oleksid, saaks teha arvutuse, kui palju läheb maksma 60 000 inimese elu osaliselt haisuvabaks tegemine kõigile kanalisatsiooni tarbijatele. Rõhutan just sõnapaari "osaliselt haisuvabaks", sest näiteks Kohtla-Järvel asub puhasti muude tööstuste vahel ja kui suudaksime puhastist tuleva haisu likvideerida, siis on paratamatus, et tööstusest tulev hais jääks ikka alles.
Lisaks peab arvestama, et tänapäeval ei ole veel tehnoloogiat, mis muudaks reoveepuhasti täielikult haisuvabaks. Ideaalilähedane võiks tulemus olla siis, kui kataksime kogu kompostimise protsessi mitme jalgpalliväljaku suuruse katusega ja puhastaksime siis kogu sealt väljuva õhu. Keegi ei taha välja öelda summat, mis sellise süsteemi haldamine maksma läheb.
Seaduse eelnõus oleva teise ettepaneku, kuja (lubatud mõjuala) vähendamisega, ei nõustu ma samuti. Kuja vähendamine suurendaks ohtu, et õhku paiskuvad kahjulikud ained võiks kujast väljaspoole levida. Terviseamet on täielikult kuja vähendamise vastu.
Veel üks põhjus, miks ma "haisuseadusega" nõustuda ei taha, on seotud õhu üldise kvaliteedi seisundiga Ida-Virumaal. Meil on väga palju piirkondi ja elamurajoone, kus elanikud elavad igapäevaselt haisu sees. Lisaks haisule levivad nendes piirkondades aastaringselt ka inimese tervist kahjustavad ühendid.
Reoveehais levib võrdluseks ainult suveperioodil, siis kui aunasid liigutatakse. Samuti peab tuul haisu levikuks elamupiirkondade suunas soodne olema. Inimese tervist see kuidagi ei ohusta.
Iga summa, mida kulutaksime reoveepuhastihaisu vähendamiseks, pisendab summat, mida saaksime kulutada tööstusheitmete vähendamiseks. See on tegevus, mis tõeliselt parandaks inimeste elukeskkonda ja tervist!