Lubamatult palju kahtlejaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kui lugeda uuringut, mis näitab kutsekoolide õpilaste ja õpetajate valmisolekut osalisele eestikeelsele õppele üleminekuks, meenutab retoorika aegu, kui sama reform tabas gümnaasiume.
Pooldajad põhjendavad oma arvamust peamiselt sellega, et Eestis elades, õppides ja töötades on eesti keele oskus oluline ning see suurendab õpilaste konkurentsivõimet tööturul. Vastaste peamiseks argumendiks on, et esmatähtis on aine omandamine ning võõrkeeles õppimine raskendab seda.
Selge on see, et uuendused sunnivad mugavustsoonist välja tulema nii õpetajaid kui õpilasi. Tundub, et kõige suurem töö ootab koolijuhte ning haridus- ja teadusministeeriumi motivatsiooni tõstmisel - neid, kes ei pea osalist eestikeelset õpet vajalikuks, on reformi õnnestumiseks lubamatult palju.
Ida-Virumaa kutsekoolide juhtide meelsus kõigub nakatava optimismi ja täieliku pessimismi vahel. Sillamäe eelistaks pikemat "soojendusjooksu"; sama olematu eesti keele keskkonnaga Narva raporteerib aga valmisolekust.
Mida kindlasti ei saa ignoreerida, on üldhariduskoolidest tulevate õpilaste sageli ebapiisav eesti keele oskus, millega on gümnaasiumis või kutsekoolis hilja tegelda. Kutsekoolid on siiski gümnaasiumidest paremas seisus, sest seitsme aastaga jõuab põhikoolis eesti keele õpet tugevdada. Kui jälgida ministri väljaütlemisi, saadakse selle hädavajadusest aina rohkem aru.