Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/16/11993138t1h68dd.jpg)
/nginx/o/2013/12/16/11993138t1h68dd.jpg)
Üle kahe ja poole kuu riigikogus põhjalikult menetletud 2014. aasta riigieelarve seadus võeti kolmapäeval riigikogus 59 poolthäälega vastu. Riigieelarve kulude kogumaht on tuleval aastal 8,1 miljardit eurot, mida on eelmise aastaga võrreldes üle 5 protsendi rohkem. Eelarve tuludeks on kokku 8 miljardit eurot.
Järgmise aasta riigieelarve arutelud olid tavapäraselt arutelurohked ja kohati üsna pingelised - häid mõtteid oli märksa rohkem, kui eelarveline tegelikkus realiseerida võimaldas.
Eelarvele peale vaadates julgen aga öelda, et saime hea ja mitmekülgse eelarve, mis panustab inimeste elujärge ning on tasakaalu lähedal. Samuti jagub raha ka paljudeks vajalikeks investeeringuteks.
Eelarve menetlemisel tekitas suurt kõlapinda nn firmaautode käibemaksu eelnõu, mille riigikogu IRLi ja Reformierakonna fraktsioon ühisel otsusel menetlusest välja arvasid. Tänu sellele on võimalus uuel aastal rahulikult maha istuda ja kõigi osapooltega konsulteerides firmaautode käibemaksu küsimus mõistlikus tempos lahendada.
Riigikogu otsusest tekkinud 24 miljoni euro suurune eelarveauk sai lapitud, võttes katteallikaks vahendid ettevõtete dividendidelt, laekuvate dividendide tulumaksust, 4G mobiilside võrgu sagedusloa lisamüügist saadavast tulust, valitsuse reservfondist ja maade müügist.
Samuti sai eelarve raames võetud vastu ettevõtetele käibedeklaratsioonide lisavormi kehtestamine, mis puudutab tehinguosalise kohta 1000 eurot ületavate arvete või arvete kogusumma deklareerimise kohustust. See tekitas minus ja paljudes fraktsioonikaaslastes küsimusi.
Mitte keegi ei seadnud küsimärgi alla maksupettuste vähendamise vajadust, kuid leidsime, et eelnõus kehtestatud meetmed ei pruugi olla piisavalt põhjendatud ja piisavad. Kavatseme käibedeklaratsioonide lisaküsimuse teemaga fraktsioonis edasi tegelda, et leida maksupettuste ohjeldamiseks parem võimalus.
Üks enim emotsioone pakkunud küsimusi, mis eelarve menetlemisel üles kerkis, oli jalgpalli maailmameistrivõistluste näitamine ETV ekraanil. Spordisõprasid rõõmustas kindlasti otsus, millega eraldatakse puuduolevad 300 000 eurot riigieelarvest, et suvine jalgpalli MM jõuaks ETV ekraanile ikka täies mahus.
Inimeste käekäiku silmas pidades on aga peamine, et järgmise aasta eelarve võimaldab suurendada inimeste heaolu - suurenevad nii riigi heaks töötavate inimeste palgad kui pensionid. Arvestades elukalliduse kasvu viimastel aastatel, on ülioluline, et inimeste sissetulekute kasv ületaks inflatsiooni ja reaalpalk oleks kasvus.
Selleks kasvab riigieelarvest palga saajate palgafond tuleval aastal 5,1 protsenti, mis tähendab 49 miljonit lisavahendeid palkade maksmiseks. Sellest jagub nii politseinike, päästjate kui kultuuritöötajate sissetulekute kasvuks.
Eriti oluliseks tulevikku vaatavaks otsuseks pean aga õpetajate palga kasvu. Siinkohal tuletaksin meelde, et eelmisel aastal oli õpetajate miinimumpalk veel 608 eurot, tänavu tõusis see 715 euroni ja järgmisel aastal ulatub see 800 euroni. Kahe aasta perspektiivis teeb see kasvuks üle 30 protsendi. Sellega liigume selgelt haridusministri väljakäidud eesmärgi poole, millega keskmine õpetajate palk ületaks lähiaastatel riigi keskmist 20 protsendi võrra.
Eriti Ida-Virumaa jaoks on oluline siseturvalisuse eest vastutavate inimeste palga kasv. Palgad kasvavad politsei- ja piirivalveametis 75 protsendil töötajatest ning päästeametis kõigil komandotasandi päästeteenistujatel.
Siseministeeriumi järgmise aasta eelarvest moodustab 54,6 protsenti ehk 157 miljonit eurot politseinike, piirivalvurite, päästjate ja teiste turvalisust tagavate inimeste palgafond.
Põhjust rahuloluks on ka pensionäridel, kelle pensionid tõusevad 5,8 protsenti, mis tähendab, et keskmine vanaduspension tõuseb 336 eurolt 354 euroni. Pensionide tõus vabastatakse ühtlasi tulumaksust, millega keskmine pension säilib ka tuleval aastal tulumaksuvabana.
Parandusettepanekutena lisati menetlemise käigus mitmed väiksemaid investeeringuid puudutavad summad. Ida-Virumaa puhul tooksin välja investeeringud, mis on seotud lastega.
Riigieelarvest tuleb Jõhvi mänguväljaku parandamiseks 10 000 eurot, Avinurme kooli õppehoone renoveerimiseks eraldatakse 15 000 eurot ning Iisaku lasteaia mänguväljaku rajamiseks 15 000 eurot.