Voronova valiti viiendat aastat järjest Ida-Viru parimaks naissportlaseks

Laskur Anžela Voronova ja tema treener Aleksandr Makarov on korduvalt hääletatud Ida-Virumaa parimateks. See pilt on tehtud aasta algul Sillamäel toimunud 2012. aasta Ida-Viru parimate tunnustamistseremoonial. Foto: Matti Kämärä

Tänavu laskmises Euroopa meistriks tulnud narvalanna Anžela Voronova valiti viiendat aastat järjest Ida-Viru parimaks naissportlaseks ja tema juhendaja Aleksandr Makarov pälvis maakonna parima treeneri tiitli neljandat korda. 

Nii nagu ka mitmetel eelnevatel aastatel, andsid parimate sportlaste valimisel osalenud kõik maakonna spordiliidu juhatuse liikmed Voronovale maksimumpunktid. Voronova võitis suvel Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali vabapüssi harjutuses 3x20 lasku ning pronksi naiskonnaharjutuses. Lisaks võitis ta Euroopa karika superfinaali.

Euroopa meistritiitel olümpiakavva kuuluval spordialal on saavutus, milleni Ida-Viru sportlased pole aastaid küündinud. Voronova on selle eest valitud juba aasta parimaks naislaskuriks. Ta  kuulub ka kaheksa nominendi hulka, kelle seast valitakse Eesti aasta parim naissportlane.

Edu sõltub paljudest pisiasjadest

Aleksandr Makarov rääkis Põhjaranniku palvel, mismoodi sellisel laiema publiku jaoks vähetuntud spordialal nagu laskmises sportlast suurvõistluseks tippvormi viiakse ja milline on seejuures treeneri roll.

Makarovi sõnul määravad tulemuse sageli sportlase psühhoogiline tugevus ja paljud nüansid, mille märkamiseks ongi vaja kõrvaltvaatava treeneri pilku. "Tean palju tipplaskureid, kes on ühel hetkel leidnud, et nad teavad sellest alast kõike, ja loobunud treenerist. Kuid sealt alates on sageli ka tulemused alla läinud," sõnas ta.

Makarov tunnistas, et 2012. aasta Londoni olümpia ebaõnnestus Voronoval suuresti seetõttu, et ta ei olnud harjunud nii suure avalikkuse tähelepanuga, mis talle seoses olümpiapääsuga osaks sai. "Kuigi ta on laskmisega tegelenud aastakümneid, ei olnud ta sellist asja varem kogenud. Olles selle aga korra läbi elanud, muutus ta vaimult tugevamaks ja tegigi nüüd oma elu parima hooaja," sõnas ta.

Vajalik ka füüsiline trenn

Kuigi laskmine ei nõua pealtnäha sellist füüsilist vormi nagu enamikul teistel spordialadel ja seda teevad edukalt tipptasemel ka 50-60aastased sportlased, tuleb Makarovi sõnul oma keha siiski pidevalt heas toonuses hoida. "Võimlemine, ujumine ja jõusaalis harjutuste tegemine kuuluvad ka Anžela treeningkavva. Ent loomulikult ei tee ta seda suurte koormustega," selgitas Makarov.

Hea füüsilise vormita oleks raske säilitada värskust ja tähelepanuvõimet nii võistlustel kui ka pikkadel laskmistreeningutel. Makarovi sõnul teeb Voronova igas trennis ligikaudu 150-200 lasku. Laskmistrennid on tavaliselt neli korda nädalas. Tähtsamateks võistlusteks tippvormi saavutamiseks harjutatakse aga ka kaks korda päevas.

Makarovi sõnul on Voronova praegu hästi motiveeritud ja tahab kindlasti järgmisel olümpial hästi esineda. "Ta teab, et selleks on vaja teha kõvasti järjekindlat tööd. Ta ei ole see tüüp, kes jääks loorberitele pikutama," sõnas Makarov.

Voronova järel kuulus teine koht pikamaasuusatamise maailma karika sarja võitnud Tatjana Mannimale. Kolmas oli nädal tagasi elu esimese maailma karika etapi punktid noppinud Narva noor laskesuusataja Darja Jurlova.

Baskakov edestas napilt Steptšenkot

Nii meeste kui võistkondade arvestuses olid võitjad samad, kes aasta varemgi. Ent Ida-Viru spordiliidu esimehe Rene Kundla sõnul oli heitlus esikoha pärast tasavägine mõlemas kategoorias.

Meestest edestas vabamaadleja Aleksei Baskakov laskesuusataja Daniil Steptšenkot kõigest kahe punktiga. Baskakovi parim saavutus oli 14. koht vabamaadluse maailmameistrivõistlustel. See tõi talle ka Eesti parima vabamaadleja tiitli. Steptšenko jõudis sel talvel laskesuusatamise 35. kohaga maailma karika punktidele. Samas on laskesuusatamises rohkem konkurente ja suurem publikuhuvi kui vabamaadluses.

Kolmas koht kuulus pikamaajooksjale Dmitri Aristovile, kes võitis Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel kolm pronksi ja kuus juunioride kulda.

Võistkondadest käis esikohaduell kuni 20aastaste korvpalli euroliigas kolmandaks ja Eesti meistriks tulnud  HITO/Jõhvi spordikooli ning Eesti jalgpalli meistrisarjas pronksile jõudnud Sillamäe Kalevi vahel. Nelja punktiga jäid peale noored korvpallurid.

Kolmandaks hääletati ühe aastaga jalgpalli esiliigast meistriliigasse murdnud Jõhvi Lokomotivi meeskond.

Ida-Virumaa 2013. aasta parimad sportlased

Naised:1. Anžela Voronova (laskmine), 2. Tatjana Mannima (murdmaasuusatamine), 3. Darja Jurlova (laskesuusatamine).

Mehed: 1. Aleksei Baskakov (vabamaadlus), 2. Daniil Steptšenko (laskesuusatamine), 3. Dmitri Aristov (kergejõustik).

Võistkonnad: 1. HITO/Jõhvi spordikooli kuni 20aastaste noormeeste korvpallivõistkond, 2. Sillamäe Kalevi jalgpallimeeskond. 3. Jõhvi Lokomotivi jalgpallimeeskond.

Treenerid: 1. Aleksandr Makarov (laskmine), 2. Aleksei Hapov (vabamaadlus) 3. Priit Sternhof (korvpall).

Neiud: 1. Reena Koll (teivashüpe).

Noormehed: 1. Gleb Belokurov (vabamaadlus).

Maakonna spordi teeneteplaat:  Helme Suuk.