Formaalset tegevuskava pole Ida-Virul vaja

Tõnis Kõiv. Foto: Peeter Lilleväli

Reformierakonna juhatuse liige Tõnis Kõiv, kes oli eelmisel nädalal koos oma erakonna riigikogu fraktsiooniga Ida-Virus kahepäevasel külaskäigul, lubab, et uus Ida-Viru tegevuskava tuleb varasemast märksa konkreetsem. 

Uues koalitsioonileppes on kirjas, et Ida-Virumaa tegevuskava uuendatakse. Mis selles muutub?

Nii meie kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna jaoks on oluline, et see kava poleks mingi formaalne tabel, millel pole õiget sisu ja mis tegelikku elu ei muuda. Sellist paberit pole vaja. Tähtis on, et mõistaksime, mida suudame teha, ja siis seda ka teeksime mingi raamkava alusel.

2010. aastal võttis ju valitsus juba vastu Ida-Viru tegevuskava?

Selle kohta on olnud tõepoolest päris palju kriitikat, aga nüüd tuleb edasi minna.

Siin toimunud arutelul tekkis mitmeid mõtteid. Näiteks  teha  keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu mõned Ida-Virumaa rahastamisprogrammid, mida saaks kasutada ainult selle kandi inimesed projektide jaoks, mis on suunatud keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ja annaks ka teadmisi Eestimaa paikadest ja loodusest. See seoks siin elavaid inimesi paremini Eesti ühise elukeskkonnaga.

Reformierakond on ju olnud samuti aastaid riigis võimul. Miks ikkagi see eelmine Ida-Viru tegevuskava toimima ei hakanud?

Iga koalitsioon on kompromiss. Ilmselt siis mõneski asjas me ei suutnud varem lihtsalt täpsemalt kokku leppida.

Sisekaitseakadeemia on väga konkreetne näide. IRL oli selgelt selle Ida-Virumaale ületoomise poolt. Reformierakond mitte. Nüüd ütlete koalitsioonileppes jälle, et jätkate selle teema kaalumist.

Siin on väga palju vastuargumente.  Ma ei ole isiklikult lõpuni kindel, kas sellise olulise tähtsusega õppeasutuse Eesti riigi idaserva paigutamine on ikkagi hea mõte.

Saan aru, et sel oleks väga oluline regionaalpoliitiline aspekt, nii nagu on see olnud kohtumajal, vanglal ja kõigil teistel asutustel, mis on siiakanti viimastel aastatel rajatud. Aga sisekaitseakadeemia puhul on neid aspekte rohkem.

Me ei peaks ilmselt mõtlema ainult sellele, kuidas valada Ida-Virumaa rohkem betooni, vaid ka inimressursi peale. Kuidas saaks ühe suure asja asemel teha kümme väiksemat?

Mis asjad need võiksid olla?

Nende väiksemate asjade ja ideede kokkukogumine ongi üks Ida-Viru tegevuskava täiendamise  etappe. Põhiline on tekitada rohkem seoseid Ida-Virumaa inimeste ja ülejäänud Eesti vahel.

Sellest on räägitud vähemalt 20 aastat. Millised on uued konkreetsed teod?

Ega kõike ei peagi riigi keskvõim algatama.  Saame paika panna mingid raamid ja rahasummad, mida on võimalik taotleda heade mõtete elluviimiseks.

Milline on see uus kvaliteet, mida uus koalitsioon järgmiste riigikogu valimisteni jäänud vähem kui aasta jooksul Eesti ühiskonnale pakub? Kas on üldse põhjust eriti midagi oodata, arvestades, et praegu kulub nii uutel ministritel kui ka nende nõunikel aega ametisse sisseelamiseks, siis tuleb puhkuste aeg ning seejärel läheb täie hooga käima valimiskampaania?

Koalitsioonileppes on kokku lepitud väga konkreetsed asjad, mida me teeme.  Valitsuse vahetumisega kaasnevad protseduurid võtavad küll mõninga aja, aga tegelikult töö ei seisku.

Suure lisaväärtuse annabki valitsuses toimunud partnerivahetus. Aega pole tõesti palju. Kuid ega eelseisvad valimised pole ka midagi muud kui ideede ja mõtete testimine - mida valijad võtavad omaks ja mida mitte. Inimestel on samas võimalik teada anda, mida poliitikutelt oodatakse.

Miks Reformierakond valitsuse vahetuse algatas? Võib eeldada, et loodate parandada oma positsioone enne järgmisi valimisi. Aga mida Eesti ühiskond peaks sellest võitma?

Ühiskonnas oli juba mõnda aega valdav suhtumine, et ollakse mõningatest inimestest ja valitsuse koosseisust väsinud. See on mõnes mõttes tavapärane. Midagi ei olnudki justkui halvasti. Ma arvan, et peaminister Andrus Ansipi ajal olid asjad päris hästi. Lihtsalt inimesed väsivad ja seda ei ole võimalik ignoreerida. Valitsuse vahetus oligi reageering inimeste soovidele.

Miks te arvate, et inimesed olid rohkem tüdinenud IRList kui Reformierakonnast - populaarsusküsitlustes suurt erinevust ju polnud?

Reformierakonnal on riigikogus 33 mandaati. Rahvas on usaldanud kolmandiku parlamendikohtadest meile.

Ma arvan, et sotsiaaldemokraatide lisandumine valitsuskoalitsiooni toob kaasa Eesti poliitika pöördumise mõnevõrra sotsiaalsemaks. Ilmselt vastab see ka ühiskonna ootustele.

Ma ise pean väga positiivseks, et Reformierakonnas toimus väikeste viperustega väga märkimisväärne põlvkonnavahetus.  Arvan, et ka viimane parlamendierakond, kes pole seda veel teinud [Keskerakond], peaks seda teed minema, et saaksime Eesti poliitikas edasi liikuda järgmise põlvkonnaga, kes on vaba varasemast taagast ja probleemidest.

Siim Kallas on hiljuti öelnud, et uuel koalitsioonil on suur šanss lähendada Eestis  eri kogukondi. Milles see võiks avalduda? Kas ainult selles, et pärast pronksiööd paljude vene keelt kõnelevate inimeste põlu alla sattunud Andrus Ansip lahkub võimult, või milleski veel?

Ansip on olnud tugev ja jõuline peaminister ning see peaks ka vene keelt kõnelevale valijale sobima.

Pigem on küsimus selles, et IRL on olnud märksa rahvuslikum kui sotsiaaldemokraadid, kelles ei ole see rahvuslik joon nii tugevasti esil. See annabki eelduse, et suudame eri rahvusest inimesi lähendada.

See häältepagas, mille Jevgeni Ossinovski sügisel Narvas sai, näitab, et inimesed ootavad muutusi nii Narvas, Kohtla-Järvel kui ilmselt ka mitmes muus kohas Ida-Virumaal. Poliitikute asi on selleks alternatiivid välja pakkuda ja inimeste asi otsustada, kas see neile sobib või mitte.