/nginx/o/2014/04/03/11993631t1h83b8.jpg)
Hauaplats peab olema tasuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/04/03/11993631t1h83b8.jpg)
Matuste korraldamine seondub arvestatavate kuludega. Kuigi need kulud võivad inimestele üle jõu käia, ei hakka leinavad sugulased üldjuhul ametivõimudega vaidlema isegi siis, kui mõni neilt küsitav rahasumma tundub ebaõiglane. Näiteks see, et nõutakse väikest tasu matmisloa eest või lausa 100eurost tasu, et saada kadunukese matmiseks plats. Samas võivad inimesed olla selliste kulude tõttu sunnitud kokku hoidma hoopis peielaualt või jätma arvestamata lahkunu viimased soovid.
2012. aastal jõustunud kalmistuseaduse järgi on surnuaia haldaja kas usuline ühendus või kohalik omavalitsus. Eestis on ilmalikud kalmistud enamuses ning nende pidamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et linna- või vallavalitsus peab kindlustama, et kohalik kalmistu vastaks keskkonnanõuetele (näiteks põhjavee kaitse osas) ning oleks hooldatud ja inimestele sujuvalt ning häirimatult kasutatav.
Kalmistu korrashoidmiseks ja selle kasutatavuse tagamiseks tuleb muu hulgas hoida korras kalmistu piirdeaeda, üldkasutatavaid teid ja haljastust. Samuti peab kohaliku omavalitsuse määratud isik korraldama matmistegevust ehk jagama ja mõõtma hauaplatse, pidama hauaplatside üle arvestust, suhtlema matuste korraldajatega jne. Kõik see tähendab kulusid. Seaduse järgi peab kohalik omavalitsus sellised kulud kandma enda eelarvest. Enamik Eesti omavalitsusi rahastabki kalmistu ülalpidamiskulud üldistest eelarvetuludest ning matuste korraldajatelt selleks raha ei küsi.
Õiguskantsler on aga tuvastanud, et mõned omavalitsused kas nõuavad või on nõudnud kalmistu halduskulude katmiseks hauaplatside kasutajatelt tasu. Nende tasude nimetused ja suurused on omavalitsuseti erisugused. Nii kehtib Jõhvi vallas 100-130eurone hauaplatsi väljastamise tasu. Mõni aeg tagasi kehtisid hauaplatsitasud veel ka näiteks Põltsamaa linnas (15 eurot) ning Vaivara vallas Riigiküla kalmistul (110 eurot).
Põhiseaduse järgi võib omavalitsus nõuda inimestelt oma ülesande täitmise finantseerimiseks vajalikku raha vaid siis, kui seadus teda selleks sõnaselgelt volitab. Kuna kalmistuseadus ega ükski teine Eesti seadus ei anna aga kohalikule omavalitsusele õigust koguda inimestelt raha kalmistute üldkulude rahastamiseks, on omavalitsustes kehtestatud hauaplatsitasud põhiseadusvastased.
Põigates korraks kõrvale, tuleb siinkohal märkida, et kui kohalik omavalitsus osutab inimestele kalmistul lisa- või mugavusteenuseid, mille ostmine ei ole inimesele kohustuslik (nt hooldab lähedaste soovil konkreetset hauaplatsi või süütab seal tähtpäevadel küünlad), siis selliste teenuste eest võib omavalitsus tasu küsida.
Enne kui õiguskantsler otsustas hakata kohalikele omavalitsustele ette heitma hauaplatsitasude nõudmist, pöördus ta regionaalministri poole, kelle valitsemisalasse kuuluvad kalmistutega seotud küsimused. Ta palus ministril kaaluda, kas omavalitsustele tuleks seadusega anda võimalus küsida kalmistu üldkulude finantseerimiseks inimestelt tasu hauaplatsi väljastamise, kasutamise vms eest. Minister ei pidanud seda põhjendatuks. Ta selgitas, et kalmistuseaduse eelnõu vastuvõtmise üks eesmärk oli tagada, et isikutele väljastatakse hauaplatse tasuta ning nad saaks neid ka kasutada tasuta. Seepärast ei antudki kohalikele omavalitsustele kalmistuseadusega võimalust kehtestada tasusid hauaplatside väljastamise või kasutamise eest. Minister saatis omavalitsustele ka ringkirja, kus ta palus kalmistu üldkulude finantseerimiseks mõeldud tasud kehtetuks tunnistada.
Enamik omavalitsusi, kes varem nõudsid matuste korraldajatelt hauaplatsi väljastamise või muud analoogset tasu, seda õiguskantslerile teadaolevalt enam ei tee. Ometi ei avaldanud regionaalministri ringkiri mõju kõikidele kohalikele omavalitsustele. Nii küsib Jõhvi vald jätkuvalt inimestelt tasu hauaplatsi eraldamise ja valdaja registreerimise ning ka matmisloa väljaandmise eest. Need tasud on mõeldud kalmistu üldkulude finantseerimiseks ning ei ole sugugi väikesed: 100-130 eurot platsi väljastamise eest ja 20-32 eurot matmisloa eest. Kuna neid tasusid maksmata ei saa inimene Jõhvi vallas lähedast matta, tegi õiguskantsler aprilli alguses Jõhvi vallale ettepaneku need tasud kehtetuks tunnistada.
Õiguskantsleri soov ei ole Jõhvi valda kuidagi esile tõsta ega kiusata, vaid saavutada olukord, kus inimesed ei pea maksma avalike teenuste eest, mille rahastamise on riigikogu ette näinud üldistest maksutuludest. Kui pigistada konkreetsel juhul silm kinni, mööndes, et Jõhvis on eeskujulik surnuaed ja omavalitsusel lihtsalt napib raha selle ülalpidamiseks, siis võib tekkida olukord, kus omavalitsused hakkavadki omal algatusel kõikvõimalike avalike teenuste eest nõudma raha otse inimestelt. Et inimesed on tihtipeale säärastes olukordades sundseisus, maksavad nad selliseid ebaseaduslikke tasusid, kuigi ei peaks. Selle vastu õiguskantsler seisabki.