Tänavavalgustuse projekt toob suvel Jõhvi suure ehituse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi on üks seitsmest Eesti linnast, mis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasabil saab uudse ja säästliku tänavavalgustussüsteemi. Linnas vahetatakse välja 1300 valgustit ning ehitustööd selleks algavad juba käesoleval suvel.
Projekt algas tunamullu sügisel, kui Austria Vabariigiga sõlmiti CO2 kvoodimüügi leping. Saadud tulu eest otsustati rajada seitsmesse Eesti linna keskkonnasõbralik tänavavalgustussüsteem. Projektis osaleda soovivaid linnu oli palju. Valik tehti, arvestades Austriaga sõlmitud müügilepingu tingimusi, mille järgi pidi valitud linnas elanike arv olema vahemikus 8000-15 000. Eelduseks oli ka kohaliku omavalitsuse nõusolek vahetada välja peaaegu kogu senine valgustus. Jõhvi puhul olid need nõuded täidetud.
Ehitustööd seitsmes linnas viiakse läbi ühel ajal ning ühtekokku vahetatakse välja 11 000 tänavavalgustit. Sellises mastaabis projekt on erakordne ka Euroopas, sest varem pole kvoodiraha eest tänavavalgusteid nii ulatuslikult renoveeritud.
Hea lõpptulemuse saavutamise eelduseks on põhjalik ja läbimõeldud projekt. Eeltöö linnades algas eelmise aasta hiliskevadel, kui kuulutati välja geodeetiliste mõõdistustööde hange ning samal ajal viidi koostöös kohaliku võimu ja Tallinna tehnikaülikooliga kõikides linnades läbi teabepäevad nii elanikele kui ka võrguvaldajatele.
Esimene ulatuslikum väljakutse oli geodeetiline mõõdistamine. Kuna töid tuli pidevalt kooskõlastada ka võrguvaldajatega, oli ajagraafikus püsimine mõõdistajatele suur väljakutse. Sellele järgnes projekteerimine, mille raames sai iga linn just neile sobiva lahenduse. Praeguseks oleme jõudnud ehitushangeteni, mille läbiviimine on meie, KIKi ülesanne.
Esimene materjalihange on juba välja kuulutatud. Kevadel plaanime läbi viia veel kümme hanget: kaks materjalihanget, seitse ehitushanget ning ühe omanikujärelevalve ja inseneritööde hanke. Kuigi tavaliselt vastutab projektis materjalide eest ehitaja, on seitsme linna valgustusprojektis oluline, et enne ehitustööde algust oleksid materjalid juba olemas. Projekti mahud on Eesti mõistes suured ning laovarusid sellistes kogustes ei hoita. Näiteks esimeses hankes otsime me pakkujat, kes suudaks projekti varustada peaaegu 6500 masti ning masti vundamendiga. Kui laseksime materjalid hankida iga linna ehitajatel, siis halvimal juhul võib materjalipuuduse tõttu mõnes linnas tööde algus oluliselt viibida.
Lepingutesse jõudes lasub põhikoormus ja vastutus töö õnnestumise eest lisaks töövõtjale just tänavavalgustust haldaval munitsipaalettevõttel. Viimane peab lepingupoolena tagama töövõtjale õigel ajal piisava lähteinfo ning hoidma silma peal nii töö kvaliteedil kui ka ajagraafikus püsimisel.
Kui seni on projektiga otseselt seotud olnud KIK ja kohalikud omavalitsused, siis nüüd liitub projektiga ka kolmas osapool - linnaelanik. Tänavavalgustuse projektiga kaasnevad linnades alates suvest väga ulatuslikud ehitustööd, mis linlaste tavapärast elurütmi ja liikumist mõjutavad. Samas on selge, et kaevamistöödeta poste ja maakaableid ei pane. Seetõttu on linnaelanike, sealhulgas Jõhvi inimeste mõistev suhtumine projekti laabumiseks äärmiselt oluline. Sest põhjus, milleks kogu töö ette võetakse, on ju inimeste parem elukeskkond.
Projektiga jõuab Jõhvi linna tänavatele säästlik tänavavalgustussüsteem, mis säästab nii keskkonda kui ka kohaliku omavalitsuse raha. Energiasääst saavutatakse ökonoomsete leedvalgustite kasutuselevõtu ja valgustuse paindliku juhtimisega. Prognoosi kohaselt hoitakse seitsme linna tänavavalgustuse uuendamise programmi elluviimisel kokku ligi 5 GWh elektrienergiat aastas. Praeguseid elektrienergia hindu arvestades on see pool miljonit eurot aastas. Lisaks vähendab projekt kasvuhoonegaaside emissiooni. Prognooside kohaselt lausa 169 000 tonni 30 aasta arvestuses.
Projekti lõpuks saab iga linlane tajuda muutust tänavatel oma silmaga. Leedvalgustite valgusreostus on minimaalne, mistõttu linnade kohal väheneb öine valguskuma. Ka paistavad leedidega valgustatud piirkondades värvid realistlikumad. On tõestatud, et parem ja tõetruum nähtavus aitab vähendada liiklusohtlikke olukordi ning piirata kuritegevust.
Nii kohalikust omavalitsusest kui ka KIKi kodulehelt leiab Jõhvi linna kaardi, kus on ära märgitud, millistel tänavatel ehitustöid tehakse. Kui mõnel Jõhvi elanikul peaksid tekkima seoses projektiga küsimused vahetult enne ehitustöid või nende ajal, siis võivad nad julgelt pöörduda nii kohaliku omavalitsuse kui KIKi poole. Meie kõigi eesmärk on, et projekt saaks tehtud kvaliteetselt ning linnaelanikke rõõmustaks.
Lisaks Jõhvile asendatakse iganenud tänavavalgustid leedvalgustitega Võrus, Valgas, Kuressaares, Keilas, Paides ja Haapsalus.