/nginx/o/2014/05/05/11993707t1h5308.jpg)
Miks me vajame uusi kaevandusi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/05/05/11993707t1h5308.jpg)
Eesti Energial on retsept, kuidas vähendada põlevkivist alguse saava elektritootmisega kaasnevaid kasvuhoonegaase vähemalt poole võrra, võtta põlevkivist senise 30-40% asemel vähemalt 70% energeetilist väärtust, tagada riigile pikaajaline maksutulu ning olla jätkuvalt Eesti energiasõltumatuse tugisammas.
Selle retsepti kõige olulisem koostisaine on õige kogus põlevkivivaru, mida kehtivate kaevandamislubade järgi jätkub aga vaid 12 aastaks.
Eesti Energia Kaevandustele on antud õigus kaevandada aastas 15 miljonit tonni põlevkivi. Sellest mahust lähtub ka meie strateegia, mille märksõnaks on õli ja elektri koostootmine ning seega põlevkivi tõhusam ja keskkonnasäästlikum kasutamine. Meie käsutuses on praegu reaalsed põlevkivivarud Narva karjääris ja Estonia kaevanduses, kuid selleks, et riigile jõukust juurde tuua, et jätkata põlevkivisektorisse investeerimist ja varustada selle kõige tulemusel ka edaspidi Ida-Virumaad tuhandete töökohtadega, tuleb neid mõlemaid laiendada.
Äsja esitasime keskkonnaministeeriumile taotluse rajada Estonia kaevanduse kaeveväljale uus kaevandus − Estonia II. Illuka ja Iisaku valla territooriumile jäävast Estonia II-st on plaan hakata põlevkivi väljama kõige varem 2026. aastal.
Planeeritava kaevanduse loodepiir ühtiks olemasoleva Estonia kaevandusega, põhjakülje lähistele jääks Kuremäe küla, idaküljelt piirneks ala Puhatu looduskaitsealaga ning lõunast Peipsi uuringuväljaga. Ligi 95 300 ha ala on väga vähe asustatud − territooriumi põhjaossa jäävad üksikud majapidamised, valdavalt on ala aga kaetud metsaga.
Kavandatava Estonia II piirid on valitud nii, et sinna ei jääks looduskaitselisi ega muinsuskaitselisi alasid. Samuti pöörame suurt tähelepanu ala lähistel asuvatele loodus- ja muinsuskaitseobjektidele. Näiteks asub kavandatava ala põhjaküljest umbes kilomeetri kaugusel Kuremäe allikas, samuti leidub mäeeraldise lähedal kääbaskalmistu. Kui selgub, et nende objektide heaolu nõuab planeeritava kaevandamise ala muutmist, siis oleme valmis seda tegema. Meile on oluline kohalikku elu- ja looduskeskkonda võimalikult vähe häirida.
Kuigi kohustust avalike arutelude korraldamiseks projekti sedavõrd varases faasis ei ole, peame oluliseks suhelda kogukonna esindajatega juba praegu. Seetõttu kohtume Illuka ja Iisaku rahvaga silmast silma, et neile oma plaane tutvustada. Räägime, mida kujutab endast ühe kaevanduse rajamise protsess ja mis see kõik kohalikule eluolule kaasa toob või ei too.
Narva karjääris on kavas hakata väljama põlevkivi osaliselt ka allmaa meetodil. Oleme keskkonnaministeeriumile selle jaoks taotluse esitanud. Kui kõik õnnestub, siis saame Narvas maa all kaevandada juba 2017. aastal. Kasutada tahame kombainkaevandamist, mis võimaldab väljata põlevkivi väiksemate kadudega ja samas keskkonnasäästlikumalt. Selle meetodi puhul toimub maapinna kontrollitud vajumine ning taimestik ja loomastik säilivad. Ühtlasi säilib põlevkivikihi kohal asuv turbakiht, mida on tulevikus võimalik kaevandada ka pärast põlevkivi väljavõtmist.
Uus-Kiviõli kaevanduse avamise nimel oleme tööd teinud juba ligi 10 aastat. Kõik vajalikud sammud on astutud: koostööd on tehtud kohaliku omavalitsusega, kohtutud on kohalike elanikega ja keskkonnamõju on hinnatud. Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandamise luba anti Eesti Energiale 2011. aastal. Sisuliselt võib öelda, et Uus-Kiviõli loaga anti Eesti Energiale kaevandamise maht asendusena hiljuti tegevuse lõpetanud Viru kaevanduse ja Aidu karjääri eest. Uue kaevanduse maapealne infrastruktuur on plaanis rajada endise Aidu karjääri tööstusterritooriumile. Konkurendi soov saada õigust seda kaevandust ise arendada on avanud aga kohtutee, mille käimine praegu alles pooleli on. Seega ei ole veel teada, millal Uus-Kiviõlis kopp maasse lüüakse.
Ligi 100aastase põlevkivi töötlemise ajaloo jooksul on Eestis kokku väljatud umbkaudu 1 miljard tonni põlevkivi. Veel on siinses maapõues vähemalt 4,5 miljardit tonni põlevkivivaru, millest kaevandatavaks on tunnistatud ligi 1,2 miljardit tonni. Sellest võiks praeguste lubatud kaevemahtude korral asjatundjate arvates jätkuda veel vähemalt 60 aastaks. Eesti Energiale on antud õigus kaevandada aastas 15 miljonit tonni põlevkivi. Selleks, et põlevkivitööstusse investeerida, tööstust seeläbi arendada ja olla Eestile endiselt energiajulgeoleku sammas, on meil vaja kindlustunnet, et saame lubatud koguses põlevkivi väljata ka 10-20 aasta pärast.
Eesti Energias töötab ligi 7000 inimest, neist Ida-Virumaal umbes 5000. Kokku töötab Ida-Virumaal põlevkivisektoriga seotud elualadel ligikaudu 14 000 inimest − töökohti on transpordist toitlustuseni. Sellest, millised on Eesti Energia võimalused põlevkivikaevandusi laiendada, sõltub seega vägagi paljude inimeste tulevik ja käekäik ning selle kaudu piirkonna areng tervikuna. Tahan väga loota, et kohaliku kogukonna, omavalitsuse ja riigi koostöös ning targas planeerimises aitame praegu põlevkivitööstuse arengule uksi avades olulisel määral kaasa ka Ida-Virumaa arengule.