Keeleõppefirmad luubi all

Haridusminister Jevgeni Ossinovski ja keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk on jõudnud järeldusele, et riik peaks senisest märksa suurema hoolega hoidma silma peal sellel, mis tasemel toimuvad eesti keele kursused, kuna sellega on suuri probleeme.

Kursuste korraldamine on vabaturul toimuv äritegevus. Turureeglite järgi on edukad ja teenivad suuremat kasumit need ettevõtted, kel on palju kliente ja kes suudavad tegutseda võimalikult väikeste kuludega. Õpetamise puhul võib aga viimane asjaolu tähendada ka järeleandmist kvaliteedis.

Riigi rahastatavatel kursustel valitakse firmad välja hankega. See tähendab, et üldjuhul saab töö see, kes pakub kõige madalamat hinda. Firma on rahul, et tuleb raha ja tööd.  Riik on rahul, et sai teenuse odava hinnaga kätte. Kannatajaks võib aga osutuda õppija, kes  sellise säästu tagajärjel eesti keelt selgeks ei saa.

Paljud inimesed maksvad keelekursused kinni omast taskust. Eks nemadki vaatavad suuresti eelkõige hinda. Paljud ei tunne eri firmade tausta ega oska uurida, milline õpetamise tase on olnud. Nii võib juhtuda, et kulutatakse nii aega kui raha, aga loodetud tulemust ei tule. Mõistagi ei tekita selline olukord positiivset häälestust eesti keele suhtes. Keeruline on seda inimest motiveerida uuele katsele.

Muidugi on mis tahes keele õppimisel esmatähtis inimese enda tahe ja pingutus. Ent samas on loomulik eeldada, et firmad, kes raha eest lubavad inimest selles ettevõtmises aidata, seda ka tegelikult parimal võimalikul moel teeksid.