Parim tegevuskava sünnib ühiselt tehes

Foto: Peeter Lilleväli

Foto: Peeter Lilleväli

Siseministri kokkukutsutud töörühm Ida-Virumaa tegevuskava uuendamiseks on tööle hakanud. Töörühma kaasatud ametkondade esindajatega on esimesed läbirääkimised peetud, et kõik osalejad saaksid anda tegevuskavasse võimalikult mõjuka ja Ida-Virumaa arengule vajaliku sisendi.

Peale siseministeeriumi on töörühmas esindajad kultuuri-, sotsiaal-, justiits-, keskkonna-, haridus- ja teadus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, samuti mitmest maakonnas olulisest organisatsioonist: kohalike omavalitsuste liit (IVOL), Narva linnavalitsus, SA Ida-Virumaa Tööstusalad, Tartu ülikooli Narva kolledž ja AS Viru Keemia Grupp. Riigikogu esindab Deniss Boroditš.

Paralleelselt valitsuse tegevuskavaga töötavad maavalitsuse töörühmad maakonna arengukava uuendamisega ning luuakse Euroopa Liidu tugifondide meetmetele vastavaid Narva ja Jõhvi ning Kohtla-Järve piirkonna arengustrateegiaid.

Väga oluline on kujundada kõik need kavad, plaanid ja tegevuskavad ühtseks tervikuks, et maakonnale saadav kasu oleks maksimaalne. Valitsuse tegevuskava roll on eelkõige kujuneda eri tasanditel tehtavate kavade ühendajaks, pakkudes sealjuures ka sellist lisandväärtust, mida ükski kava eraldivõetuna ei annaks.

Esialgsed ootused tegevuskavale võiksid olla mitmel põhjusel kõrged. Esiteks võimaldab nimetatud planeeringute üheaegne läbiviimine luua sünergilise keskkonna, kus iga kavandatav tegevus ja planeering, toetades kõiki teisi, loob suuremat väärtust.

Teiseks on praegu parim aeg Euroopa Liidu uue eelarveperspektiivi meetmete ettevalmistamiseks ja nende alusel tegevuste kavandamiseks, sest just käesoleval aastal avanevad uued toetusrahad. Nende investeeringute saamiseks on vaja aga selgelt püstitatud eesmärke ja kaugemalevaatavat strateegiat. Kolmandaks on valitsuse tegevuskava kohaselt olemas oluline poliitiline tahe midagi reaalselt Ida-Virumaa heaks ära teha.

Oleme maavalitsusega koostöös koostanud esialgse kontseptuaalse arenguredeli ehk mudeli, mille alusel võiks Ida-Virumaa muuta kiirelt arenevaks ja ülejäänud Eestiga hästi sidustatud piirkonnaks. Kõige tähtsam tegur on nüüdisaegset elulaadi võimaldav ja mitmekülgne elukeskkond, sest muidu ei ole võimalik pidurdada noorte lahkumist ja ahvatleda kvalifitseeritud spetsialiste maakonda elama asuma.

Võtmetähtsusega on nii maakonnasisesed liikumisvõimalused kui ka ühendused teiste linnade ja piirkondadega. Eelkõige ootame siin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Raudtee panust, sest Tapa-Narva raudtee võiks kujuneda meie peamiseks liikumiskanaliks maakonna sees ja ka idavirulaste ühendusepidamises pealinnaga.

Igale inimesele on muidugi oluline hea ja tasuv töö, mida saaks teha võimalikult kodu lähedal. Selles suhtes on juba palju ära tehtud tööstus- ja logistikaparkide rajamisel Narvas, Vaivaras, Jõhvis ja mujal ning uue sadama taristu ja tollivaba tsooni tööle rakendamisega Sillamäel.

Kuid need juba tehtud investeeringud vajavad edasiarendamist ning valitsuse tegevuskava peaks sisaldama ka häid signaale investoritele, sest väga palju võimalusi töötleva tööstuse ja logistikasektori arendamiseks on veel kasutusele võtmata.

Täiesti omaette valdkond on siiani Ida-Virumaa nägu kujundanud põlevkivienergeetika ja -õlitööstuse valdkond, mille arengusuundi peaks uuenev valitsuse tegevuskava samuti kindlasti arvesse võtma.

Senisest palju enam tahame tähelepanu pöörata turismi arengule, sest selle majandusharu arengu töökohtade loomise potentsiaali on seni veel väga vähe kasutatud. Esimesed märgid selles valdkonnas uue ajastu saabumisest on juba selgelt näha ning loodetavasti saab valitsus oma tegevuskavaga anda märgatavalt tuge Ida-Viru ettevõtluskeskuse kokkupandud turismiklastrile, mille ettevõtete kogukäive võiks viie aastaga vähemalt kahekordistuda.

Maakonna maine on seega üks võtmeteemasid, sest oma raha tullakse kulutama ikka kohtadesse, mida tuntakse ja usaldatakse. See kehtib nii mõnikümmend eurot kulutava turisti kui ka kümneid miljoneid investeeriva töösturi puhul. Me näeme, et mõlemaid on Kirde-Eestisse, varem mahajäänuks peetud tööstus- ja kaevanduspiirkonda, aasta-aastalt rohkem tulemas.

Käesolevas lühikeses ülevaates ei ole võimalik anda ammendavat ülevaadet kõikidest teemadest ja tegevusvaldkondadest, millega valitsusele tegevuskava koostav töörühm tegeleb, kuid selle töö koordinaatorina kinnitan, et ei hariduselu ega lõimumine, siseturvalisus ega avaliku sektori arengud ning paljud muud olulised teemad jää meie tähelepanu alt välja.

Tahame oma töö käigust anda edaspidigi maakonna ajalehtedele ülevaateid. Ootame kõikidelt lehelugejatelt ideid ja tähelepanekuid, mida võiks valitsuse tegevuskava koostamisel arvestada või töösse võtta.