Tööhobuse perutamine läheb kalliks maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Eestis on olnud küllalt kahtlejaid, kuivõrd mõistlik on olnud kulutada mitusada miljonit eurot selleks, et ehitada Soome lahe põhja Eestit ja Soomet ühendavad kaks elektrikaablit.
Võrgutasud moodustavad igakuistest elektriarvetest laias laastus kolmandiku. Kallite merekaablite rajamiseks tehtud investeeringuraha tuleb valdavas osas (välja arvatud euroliidu toetus) tarbijatel kinni maksta.
Paljude asjade väärtusest ja vajalikkusest saab aga kõige paremini aru tihti siis, kui nad parajasti mingil põhjusel ei toimi. Niisamuti on EstLinki kaablitega. Üks asi on varustuskindluse suurendamine. Ent paremad ühendused põhjanaabritega suruvad alla ka elektri hinda, mis tähendab omakorda reaalset säästu.
EstLink 2, mis jõuab Eesti kaldale Ida-Virumaal Aseri lähistel, sai valmis selle aasta alguses. Kui mullu, pärast seda, mil Eesti oli täielikult avanud oma elektrituru, tuli pidevalt uudiseid, kui palju Eestis on elektri hind kallim kui Soomes, siis tänavu on säärast olukorda esinenud märksa harvemini.
Sel aastal on hinnahüpped tekkinud siis, kui üks merekaablitest või nad mõlemad rivist välja on langenud. Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi tõdeb, et EstLink 2 peab olema usaldusväärne tööhobune ning tagama enamiku ajast vähemalt 650 MW ühendusvõimsuse Eesti ja Soome vahel. Kui aga "tööhobune" perutama ja streikima kukub, viib see Eestis elektrihinna hoobilt üles. Nii saab loodetud kokkuhoiust hoopis ootamatu lisakulu. EstLinkide töökindlusetus ei tohi jääda normiks, sest sellel on kallis hind.