Ida-Viru inseneride töövõit

Viru Keemia Grupi teise Petroteri õlitehase ladus ja kiire käivitamine annab põhjust tunda heameelt ja uhkust Ida-Virumaa inseneride üle. See tehas nagu esimenegi on sündinud ja käima saadud peaaegu täielikult kohalike inimeste teadmiste, oskuste ja kogemustega.

Põlevkivist õli tegemine on keerukas ja kapriisne tehnoloogiline protsess. Pealtnäha tähtsusetud valearvestused projekteerimisel, ehitamisel  või ka materjalide valikul võivad kaasa tuua kalleid tagasilööke. Siis tekib olukord, kus tehase rajamiseks on kulutatud kümneid miljoneid eurosid, aga loodetud õli, mille müügist tulu teenida, ei tule ega tule.

Näiteid on siinsamas lähedal mitmeid. Narva lähistelt Auverest, kus Eesti Energia üritab juba mitu aastat seni tulemusteta oma uue põlvkonna tehast käima saada. Aga ka Kiviõlist, kus sealne keemiatööstus maadleb juba aastaid oma seadme taltsutamisega, mille üheks soovimata tagajärjeks on nii mustad kui kollased tossupilved linna kohal.

VKG, Eesti Energia ja Kiviõli Keemiatööstuse olukordi siiski üks ühele võrrelda ei saa, sest erinevad nii tehnoloogiad kui seadmete võimsused.  Kuid praeguste tulemuste põhjal on selge, et seni on VKG Kohtla-Järvel teinud konkurentidest paremaid valikuid ja otsuseid. Samas tasub hoida pöialt, et ka teistel lõpuks nähtud vaev ja kulutatud raha vilja kannaksid, sest sellest, kui hästi või halvasti läheb põlevkivitööstusel, sõltub suurel määral kogu maakonna käekäik.