Ida-Viru sobiks Vene ettevõtete turvakoduks

Raivo Vare. Foto: Ilja Smirnov

Eelmisel nädalal Narvas toimunud Ida-Viru majanduse väljavaateid käsitleval seminaril esinenud majandusekspert Raivo Vare arvab, et see maakond võiks saada heaks pelgupaigas Venemaa ettevõtetele, kellel nende kodumaal kujunev õhkkond äritegemist ei soosi.

Avaldasite hiljuti arvamust, et Venemaa ja lääne lähenemisse pole põhjust lähiajal uskuda. Mida peaksid sellise teadmise puhul arvestama ettevõtjad, kelle äri on seotud Venemaaga?

Üks asi on üldine suhtumise tasand Venemaa poolelt. Üks välisvaenlasega hirmutamise kõrvalmõju on see, et psühholoogia rohujuure tasandil saab kannatada ja siis võib-olla teinekord ka käitutakse ebaadekvaatselt mitte sellepärast, et tahetakse, vaid see tundub õiglasena. Seda me nägime natuke ka pärast pronksiööd, kui Eesti suhtes aeti kiusu. Seda ma isegi väga ei pelga.

Muutused kaubavahetuses on märksa olulisemad.  Kui eeldada, et asi päris hulluks ei pööra, siis püütakse ükskord minna endise tavalise toimetamise juurde tagasi, aga see ei toimu kiiresti.  Mõningad valdkonnad saavad veel tükk aega tunda järelmõjusid.

Lihtsamalt öeldes:  hädavajalikud asjad liiguvad Vene siseturule tagasi ja Venemaa ekspordikaubad Euroopa turgudele. Aga kannatavad need valdkonnad, kus näiteks vahepealse perioodi tõttu, nagu ka pärast 1998. aasta krahhi, tekib vene sisetootjatel konkurentsieelis ja samal ajal turunõudluse langus rubla jätkuva languse tõttu.

Siis ei ole enam võimalik Vene turule tagasi pääseda?

Sa ei suuda lihtsalt müüa konkurentsivõimelise hinnaga seda kaupa, mida enne küll osteti hea meelega.  Nad ise toodavad sama märksa odavamalt ja on ka ära harjunud.

Kolmas teema, mis Eestit võib-olla vähem häirib, kuna siit ei ole Venemaale väga palju investeeritud, kuid mis mõjutab kokkuvõttes kogu majanduse arengut, on usaldus. Paljud lääne investorid on suuresti hädas, kuna usalduskrediit Venemaa riigi stabiilsuse ja tuleviku ja kõige muu suhtes on nii kõvasti langenud.

Suured investeeringud ära ei kao, kuid neid saab tõenäoliselt olema vähem  ja neid tehakse kitsamates valdkondades, eelkõige toormega seotud valdkondades. Muu ettevõtluse jaoks, mis tegelikult  arendab kogu majandust ning annab võimaluse ka väikestele tegijatele midagi juurde pakkuda, seda lihtsalt ei tule või siis lükkuvad need võimalused kõvasti edasi.

Kuivõrd võiks Eesti kasuks mängida see, et Venemaalt võivad siia koos ettevõtetega ümber asuda nii-öelda äripagulased, kellele seal kujunev ärikliima ei ole enam vastuvõetav?

Kindlasti tuleks see kasuks ja selle peale oleks mõistlik ka natukene panustada, eriti Ida-Viru piirkonnas. Neid ettevõtjaid, kellele olukord Venemaal halveneb, tuleb päris palju juurde.

Mida see halvenemine konkreetsemalt tähendab?

Suurte puhul mängib administratiivne ressurss nii-öelda teistmoodi mängu ja omavahelised varade ümberjagamised käivad hoopis teiste reeglite järgi, kuid nähtavalt.   Keskmisel ja väiksemal  tasandil seda kõike näha ei ole. Väga palju on jäetud kohapealseks tegevuseks.

Riik tõmbleb, kuna on vaja väga palju ressurssi kokku korjata, kaasa arvatud maksudena, pluss see andami teema. Kõik see kokku tekitab  ebakindlust keskmise ja väikese ettevõtluse jaoks, kel ei ole administratiivset ressurssi.

Nad ei julge võtta pikka perspektiivi. Neil on olemas hea toode nii Euroopa kui Venemaa turu jaoks, aga kui nad hakkavad seda oma kodumaal arendama, siis on risk, et kui nad saavad selle käima, võetakse see neil käest ära või suretatakse välja. Sellepärast on targem viia oma tegevus Vene riigi jurisdiktsiooni alt välja.

Ida-Virumaa oleks lähim pelgupaik?

Ta on ju kohe kõrval! Lisaks on see venekeelne piirkond lihtsalt korraldatava logistikaga ja juurdepääsudega. Kus siis veel oleks parem, kui mitte siin? Pealegi on väga lähedal Peterburi tõmbekeskus − mis on majandusgeograafiline, aga mitte poliitiline mõiste.

Millised arengud ootavad Ida-Virumaad ees siis, kui lääne ja Venemaa vahele peaks langema tugev külma sõja sein?

Selle tõenäosus on olemas, aga ta pole ehk nii suur, kui mõned ette kujutavad. Tegelikult käsitleb Euroopa Venemaad ikkagi oma langeva konkurentsivõime toestajana, sest Venemaa on sihtturg, kuhu müüa oma toodangut, ja samas ka toorainebaas. Mitte ainult nafta ja gaasi, vaid ka paljude metallide puhul.

Eriti sakslastele on  oluline kaasata Venemaad majanduskoostöö kaudu rahumeelsesse kooseksistentsi. Nad püüdsid tükk aega selle juurde rääkida ka ühiste väärtuste tekitamise juttu, mis küll praeguseks on suuresti ära surnud. Kokkuvõttes on see selline positiivne hõlmamine. Euroopa on igal juhul huvitatud mingist koostöö jätkamisest  majanduse vallas.

Kuivõrd haavatav on praeguses olukorras siinne turismitööstus, mis on tugevasti orienteeritud Vene turistidele? 

Loomulikult on. Praegu ennustatakse, et kui olukord kerib negatiivses suunas edasi, siis järgmise sammuna kehtestab Venemaa kõigile riigiteenistujatele välismaale reisikeelu. Praegu puudutab see vaid jõustruktuure. Riigiduumas on tiirlemas eelnõu, millega on kavas hakata võtma lisamaksu välispassi väljastamise eest. Kõik need asjad hakkavad mõjuma. Pluss rubla ostujõu jätkuv langus, mistõttu väljapoole reisimine muutub kulukamaks.

Ida-Viru arengukavades on olulisteks märksõnadeks piiriülene koostöö Venemaaga, logistika, turism. Milline võiks olla plaan B juhuks, kui suhted siiski üha rohkem jäätuvad?

Ida-Virumaa jaoks oleks raudse eesriide langemine kindlasti halvem kui mõne Eesti läänepoolsema piirkonna jaoks. Siin tuleb ikka näpud risti ja pöidlad pihku võtta, et asi nii hulluks ei läheks ja Venemaa ambitsioonid rahuneksid maha. Kuid praeguseks  on käimalükatud masinavärk läinud suuremaks, kui seda alguses ette kujutati, ja nüüd on juba väga raske seda peatada.