Eesti piirivalve peab käima ajaga kaasas
4. oktoober 2014, 01:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Venemaa agressioon Ukrainas muutis rahvusvahelist julgeolekusituatsiooni, siis meie kagupiiril toimunud intsident on pannud ka meid oma tegevusi ümber hindama.
Üha enam mõistame, et iseolemise tagamiseks tuleb kasutada kõikehõlmavaid lahendusi, ning saame aru, et siseturvalisus on kaitsevõime ja välispoliitika kõrval kriitilise tähtsusega. Veelgi täpsemalt öeldes saavad kõik aru sellest, et piirivalvel on oluline roll eestlaste turvatunde tagamisel.
Olles praegu nii sisejulgeoleku kui Eesti välispiiri turvalisuse eest vastutav minister, on kurb tõdeda, et meie idapiiri seis ei ole selline, nagu see peaks olema. Seetõttu otsustasin juba kevadel ametisse asudes, et pean saama täpse ülevaate piiril toimuvast, ning esimese tegevusena käisin meie kagupiiri üle vaatamas, et otsustada, kuidas piiriturvalisuse parandamisega edasi liikuda.
Nähes, et piir vajab hädasti investeeringuid nii kontrolljoone puhastamiseks, läbitavuse parandamiseks kui piirivalvurite varustuse uuendamiseks, eraldasimegi esimese sammuna juba kevadsuvel 200 000 eurot nii laudteede rajamiseks kui muudeks sellega seoses vajalikeks töödeks idapiiri soistel aladel. Sellele järgnes erakorraline otsus valitsuse tasemel suunata piiriturvalisuse tõstmiseks kiiresti üle 2 miljoni euro.
Selle eest on juba soetatud või soetamisel tehnilise valve lisaseadmed, piirivalvuritele öövaatlusseadmed ja korralik isikukaitsevarustus: kuulivestid, teleskoopnuiad, vihmaülikonnad, kaitseprillid jms.
Juba lähinädalatel saavad kõik idapiiri valvavad piirivalvurid endale uued nüüdisaegsed Waltheri relvad. Ja mis vahest kõige olulisem − leppisime riigimetsa majandamise keskusega kokku piirijoone puhastamises võsast ning vajaduse korral ka raietööde tegemises.
Ent lisaks piirivalvurite varustuse uuendamisele ja piirijoone puhastamisele oleme tegemas idapiiril ka kaht suurt kinnisvarainvesteeringut, millest Narva piiripunkti ehitus on juba töös. Piusa kordoni, mis on kagupiiri suurim kordon, ümberehituses järgmisel aastal leppis valitsus kokku eelmisel nädalal. Nende kahe kinnisvaraobjekti kogumaksumus on ligi 15 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarve kokkupanemisel tegime veel viimasel tunnil lisatäienduse ja leidsime võimaluse eraldada tehnilise valve võimekuse tõstmiseks täiendavalt ligi miljon eurot.
Ei tasu unustada ka piirivalvurite 1. jaanuarist planeeritud palgatõusu. Juba praegu võib öelda, et see saab olema üle kahe korra kõrgem kui riigieelarvest planeeritud üldine palgatõusuprotsent.
Olen piiriturvalisuse võtnud südameasjaks ning sihitanud nii investeeringud kui palgatõusu selleks, et märkimisväärselt suurendada Eesti piiri turvalisust ja seeläbi ka riigi julgeolekut.