Kohver kui Eesti piiri tugevdaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Viimastel aastatel pole veel kunagi nii palju tulnud uudiseid olukorra ja reformide kohta Eesti idapiiril kui praegu. Kaude on see seotud sündmustega Ukrainas, rohkem on aga meie idapiirile tähelepanu tõmmanud kaitsepolitsei ohvitseri Eston Kohveri väidetav röövimine FSB poolt piiril.
Küll on avastatud, et korralikult tähistatud piiri asemel laiub riigi kaguosas lihtsalt võpsik, siis jälle, et õiget kontrolljoont polegi maha märgitud, nii et kõigile oleks sentimeetri pealt selge, kust see jookseb. Nüüd kavandab siseminister piirile kiirreageerimisüksust lisaks kõigile muudele lubatud meetmetele.
Meie idapiir oli viimati nii suure tähelepanu all kümmekond aastat tagasi, kui Eesti valmistus astuma Schengeni riikide perre. Selleks saime läänest abi, et standardiseerida oma piirisüsteeme ja -rajatisi, Schengeni esindajad tegid pidevaid inspekteerimisi ning lõpuks, aastal 2007, saime selle organisatsiooni liikmeks.
Pärast seda, kui aastast 2010 liideti piirivalve politseiga, hakkas esimese jaoks asi allamäge minema. Paljud aastatega ülesehitatud piirivalve struktuurid-süsteemid hävitati või allutati politseile. Tegelikult olid piirivalves enne politseiga liitmist olemas analoogsed kiirreageerimisüksused, mida praegu jälle ehitama hakatakse. Nagu oli olemas ka oma operatiivteabega tegelenud üksus, mis pidevalt analüüsis ka saabuvat infot salakauba, inimsmugeldamiste vms kohta. Kui Eston Kohveri loost midagi positiivset otsida, siis ehk aitab see juhtum Eesti piirikaitse võimekust taastada.