Kasvav äri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Juba mitmendat aastat kestev vaidlus, mis on seotud ühe maakonna suurema hooldusasutuse − Aa hooldekodu erastamisega, kipub aina venima. Pikka aega hooldekodu hallanud OÜ Häcke ei suuda leppida kaotusega ning ehkki üks kohtuvaidlus on lõppenud selle ettevõtte kaotusega, lubab Häcke uut kohtuteed.
See, et Häcke on lubanud "oma kliendid" hooldekodust ära viia, võib ju esmapilgul tunduda usutav. Ent siiski, need hoolealused ei ole kuidagimoodi selle ettevõtte omand, et neid inimesi saaks omatahtsi siia-sinna liigutada. Tegelikult vastutavad ja omavad sõnaõigust siin hoolealuste lähedased ja omavalitsused, kes ettevõtjalt hooldusteenust ostavad.
Ida-Virumaa omavalitsused on Aa hooldekodu erastamise tõttu kogunenud lausa niinimetatud kriisinõupidamisele, et arutada, mis saab edasi, ning teadaolevalt on enamik otsustanud oma vanurid Aasse jätta. Kuigi näiteks Jõhvi otsustas Aas elavad 7 inimest, kelle eest vald maksab, tuua ära Jõhvi, kus ju vallale kuuluvas sotsiaalasutuses samasugust teenust pakutakse ja kohti üle on.
Hooldekodud muutuvad Eestis aina suuremaks äriks. Kes selle valdkonnaga kokku puutunud, teab, et see teenus pole kaugeltki odav. Kuid kuna seaduse järgi peavad inimesed oma hooldust vajavate lähedaste eest hoolitsema, siis paljudel pole alternatiivi. Teine võimalus on jääda koduseks ning saada riigilt toetuseks sandikopikaid.
Põhjus, miks hooldusteenuste osutamine Eestis nii jõudsalt kasvab, on otseselt seotud keskmise eluea tõusuga. Inimesed elavad kauem, mistõttu pikeneb ka see aeg, kui nad vanaduses kõrvalist abi vajavad.