Sisekaitseakadeemia Ida-Virusse toomise plaan pole veel surnud

Urmas Reinsalu. Foto: Peeter Lilleväli

Isamaa ja Res Publica esimees Urmas Reinsalu kinnitab, et kuigi sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale toomise hääletus riigikogus läbi kukkus, kuna paljud saadikud läksid sel ajal peldikusse peitu, ei ole see plaan veel sugugi maha maetud.

IRL on viimasel ajal võitnud populaarsust tulumaksu vabastuse reformi plaaniga, mis jätaks madalama palgaga inimestele senisest rohkem raha kätte. Samas on IRL ise kritiseerinud praeguse võimuliidu plaane, väites, et riik ei vea kasvavate kuludega välja. Viimase aasta sündmused  nõuvad lisakulutusi ka  julgeoleku kindlustamiseks ja piirikaitse tugevdamiseks. Kust kavatsete leida veel raha ka oma tulumaksureformi jaoks?

Lühike vastus on, et raha pannakse kokku riigieelarvet tehes. IRL ütleb erakonnana, et inimeste toimetulek on meile kõige kesksem küsimus ja see tuleb lahendada.

Tulu tuleb muu hulgas lisamajanduskasvust ja seetõttu peame me hästi oluliseks, et poliitikud ei tegeleks valimiste eel vaid ümberjagamisega, vaid hoolitseksid ka reaalse majanduskasvu elavdamise eest.

Meil on Eestis veidi üle 600 000 töötegija. Hinnad on Euroopaga ühtlustunud. Tööjõu vaba liikumine on samuti olemas. Aga tuleb tunnistada, et madalate sissetulekute probleem on väga oluline suurele osale rahvast.

Ühe katteallikana näeme ka seda, et üldist tulumaksuvaba miinimumi ei pea Eestis enam tõstma. See  kümne euro võrra määra tõstmine, mis praegu on plaanis, ei anna midagi. See on loosung. Kas kaks eurot kuus, mis kõik sellega võidavad, parandab inimeste elatustaset? Ei paranda. Tähtis on pakkuda inimestele sisulist elukvaliteedi muutust.

Kui Ronald Reagan 1980. aastate alguses  Ameerikas madalama palgaga inimeste makse langetas, siis motiveeris arusaamine, et palgast jääb rohkem raha kätte, inimesi rohkem  tööle.

Kui inimestel tekib võimalusi rohkem kulutada, siis soodustab see ka sisetarbimist ja ettevõtlust.

Mis võiks olla see poliitikutest sõltuv mootor, mis paneks majanduse paremini käima ja aitaks riigis rohkem rikkust luua?

Riigil on vaja oma rahvuslikku majandust. On olemas strateegilised võtmevaldkonnad, mida toetades, aga mitte kägistades, on võimalik saavutada suuremat majanduskasvu. Üks näide on ressursimajandus. See ei puuduta ainult põlevkivi, vaid näiteks ka puidu suuremat vääristamist.

Riigi royalty ehk omanikutulu kehtestamine põlevkiviõli puhul, mille suurus olnuks sõltuvuses nafta hinnast maailmaturul, oli teie ja Reformierakonna koalitsioonilepingus kirjas, aga jäi samuti vaid plaaniks?

IRL leidis, et see on mõistlik, kuna toob riigile rohkem raha ja soodustab samas ettevõtete investeeringuid, kuna seotus nafta hinnaga maandab nende riske. Kahjuks meie koalitsioonipartner lõikas selle idee maha. See tuleb kindlasti taas üles tõsta.

Miks te sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale toomise lahingu riigikogus nii haledalt kaotasite?

Miks haledalt?

Ma mõtlen, et riigikogus hääletasid selle poolt peale IRLi saadikute veel vaid üksikud ülejäänud kolmest erakonnast.

Need, kes jätsid sel päeval hääletamata, olid haledad. Mitmedki saadikud, kes käivad sageli ka Ida-Virumaal ringi ja räägivad, kui palju nad selle maakonna eest seisavad, istusid siis, kui käis hääletus ja oli võimalik midagi reaalset ära teha, peldikus.

Ma arvan, et see ei olnud veel lõplik kaotus. Euroopa Liidu raha sisekaitseakadeemia uute hoonete jaoks on olemas. Me broneerisime selle ajal, kui olime valitsuses.

Mõne kuuga, mil praegune vahevalitsus veel askeldab, ei ole võimalik ühes või teises suunas midagi teha. See tähendab, et sisuline otsustamine on valijate käes 1. märtsil. Kui IRL tuleb võimule, siis võtab ta vastu otsuse, et sisekaitseakadeemia tuleb Ida-Virumaale.

Need jaburad vastuargumendid, millest üks on pentsikum kui teine, on näidanud üksnes seda, et me ei saa endale lubada näilisi otsuseid.

Peate silmas lohutusvariandina  praktikabaasi loomist Narva? 

See on mugavusotsus, mille puhul ei saa keegi väita, et midagi ei ole tehtud, aga samas see ei too kaasa mingeid sisulisi muutusi. Praktikabaasi puhul kardan, et paari aasta pärast selgub, et sellisel kujul on see mõttetu, ning öeldakse, et jätame selle ära ja hoiame riigi raha kokku.

Reformierakonda ei õnnestunud teil sisekaitseakadeemia küsimuses ära veenda. Kas mõne teise partneriga oleks see lihtsam?

Ma arvan, et oluline nihe on siiski esile kutsutud. Kui IRLi volikogu 2013. aasta kevadel ütles selgelt, et see asi tuleb ära teha, siis oli Reformierakond sellele nagu rauda  vastu. Nüüd oleme olukorras, kus nad avalikku vastu olemist täies mahus pelgavad ja püüavad leida mingeid mugavuskompromisse. Raskuskese on kaldumas.

Millised Ida-Viruga seotud teemad on IRLi jaoks lähiaastatel olulised?

Kõige kaalukam  on tööstuse areng, et piirkonda tekiks juurde rohkem hea tasuga töökohti. Kindlasti on tähtis ka see, et tööstuste makstavatest keskkonnatasudest läheks senisest märksa rohkem Ida-Viru heaolu parandamisesse. Praegu on see, mis keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu nii-öelda põhilisele lahinguväljale loodusresursi kasutamise seisukohast  tagasi tuleb, tegelikult suurusjärgu võrra väiksem, kui siit välja läheb. Seda tuleks seaduse tasemel korrigeerida.

IRLi Ida-Virumaa esinumbril eelmistel riigikogu valimistel Erki Noolel oli väga konkreetne lubadus kanda hoolt selle eest, et nelja aastaga valmiks siin tänapäevane jalgpalli- ja kergejõustikustaadion. Miks sellest kavatsusest asja pole saanud? 

Selge see, et iga poliitik peab töötama selle nimel, et täita need lubadused, mida ta peab oluliseks ja  on inimestele andnud.  Aga tahaksin ka näiteks Eesti Energiat kutsuda üles oma sponsorluskavades mõtlema selle staadioni rajamise toetamise peale. Arvestades, kui palju on Ida-Virumaal sporti tegevaid inimesi, siis oleks staadioni kindlasti vaja. See ülesanne jääb jätkuvalt õhku.