Põhjendatud ettevaatlikkus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
On tänuväärne, et AS Hoolekandeteenused loob euroraha toel psüühikahäiretega inimestele paremaid elutingimusi ning kolib nad ajapikku ümber nõukaaegsetest jäänukitest − mitmesajakohalistest kombinaathooldekodudest. Võib vaid ette kujutada, mida tähendab sellises kärarikkas ja rahvarohkes kohas elamine tervetele, rääkimata siis psüühikahäiretega inimestest.
Euroopalikud väärtused näevad ette, et erivajadustega inimesed on loomulik osa ühiskonnast ja neid ei tohiks isoleerida.
Selles valguses võib tekitada vastakaid arvamusi Jõhvi vallavalitsuse otsus, et kesklinn ei ole psüühiliste erivajadustega inimeste koduks paslik koht. Viru t 3 hoone on ümbritsetud elumajadest ning asub promenaadi ja laste mänguväljaku naabruses. Vallavõimud pelgavad, et selline asutus võib häirida linlasi.
Vallavalitsuse kartus on tegelikult õigustatud. Näiteks metadooni jagamine endises lastehaiglas on küll Euroopas tunnustatud narkomaanide raviviis, ent on tõsiasi, et linnakeskuses luusivad sõltlased tekitavad linnaelanikes pahameelt.
Samamoodi on kogukonna rahu häirinud mitmed erihooldekodud. Hiljuti kirjutas Põhjarannik Sinimäe aleviku elanike kaebusest koduhoovidest kadunud asjade ja tänaval tülitamise pärast. Elanikud leiavad, et hoolekandeküla klientide liikumise üle peab olema parem järelevalve.
Tõhusa järelevalve teema tõstatub ilmselt ka Jõhvis, kus vallavõimud pole hoolekandeasutuse rajamise vastu, ent loodavad leida selleks sobilikuma koha kui südalinn.