Vaidluses kaotasid mõlemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kui kevadel hakkas Kohtla-Järve linn Jõhvilt ühistranspordi pensionäride soodustusteks rohkem dotatsiooniraha küsima, tundus, et mõlemad pooled on valmis kokkuleppele jõudma. Läbirääkimisi püütigi suvel pidada, ent asja neist ei saanud, sest Jõhvi pidas senisest viis korda suurema rahasumma maksmise nõudmist ebaõiglaseks ning Kohtla-Järve esitatud andmeid ebausaldusväärseiks. Kohtla-Järve keeldus taganemast, Jõhvi seadis sisse ajutise korra oma pensionäridele bussisõidu kompenseerimiseks, leppis maavalitsusega kokku ühe uue bussiliini sisseviimises ning alustas läbirääkimisi Sebega.
Tulemuseks on see, et maakonnaliine teenindav Sebe võimaldab Jõhvi pensionäridel oma bussides tasuta sõita ning Jõhvi maksab esialgu ettevõttele sama summa, nagu ta varem Kohtla-Järvele maksis.
Kas nüüd võib öelda, et rahu on saabunud ja kõik on korras? Kahjuks mitte. Jõhvi pensionäridele on hädapärane tasuta asendustransport küll tagatud, ent kindlasti pole see nii mugav nagu varem. Jõhvi eelarvele on 20 000 eurot aastas maksta muidugi leebem kui Kohtla-Järve nõutud 100 000. Aga Kohtla-Järve jällegi peab varasemastki summast suu puhtaks pühkima ja seda muidugi Kohtla-Järve maksumaksjate arvel.
Tundub, et praegune olukord pole kummalegi omavalitsusele väga kasulik. Jõhvi muidugi säästab, kuid oma eakate mugavuste arvel, Kohtla-Järve aga kaotab veelgi. Sellises olukorras oleks arukas siiski kokkuleppele jõuda. Kuid kui veel suvel oli tugevamal positsioonil Kohtla-Järve, siis nüüd oleks jäme ots kõnelustel juba Jõhvi käes.