Piirangutega alkoholi tarbimist ei vähenda

Eugen Veges
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu
Foto: Erakogu

"Alkoholivastane võitlus" on valimiseelne atribuut, mille abil inimeste meelsusega manipuleeritakse.

Igaüks teab kedagi, kel on raskusi uimase peata hakkama saamisega, teema on kõigile hingelähedane ja mõistetav. Üksnes sellest rääkimine tagab tähelepanu, see on aga valimiseelsel perioodil eesmärk omaette.

Tallinna linnavalitsus andis teada, et kavatseb keelustada pühapäevase alkoholimüügi. Loodame, et see jääbki jutuks, kuid kavatsus võidakse ka teostada. Seda toetavad "ekspertideks" nimetatavad mõttekaaslased, kes deklareerivad, et uuringute andmetel võib alkoholimüügi keelamine joomist vähendada. "Võib" tähendab aga seda, et võib ja ei või ka.

Kõik teavad, et juua võiks vähem, kuid kuniks me ei süvene põhjustesse ja panustame vaid tagajärgedele, seni liiguvad protsessid oma rada − need pole juhitavad. Alkoholiteemale tuleks läheneda laiemalt. Uute piirangute seadmine tekitab segadust, oodatud kasu asemel kogeme kahju. Mina ei poolda keeldusid ja piiranguid, mida alkoholi tarbimise ohjeldamiseks pakutakse.

Miks?

Meelemürke on tarvitatud iidamast-aadamast. Seda on harrastanud inimeste kõrval teadlikult või alateadlikult ka loomad ja linnud ning muud pudulojused. Närvisüsteem vajab mõnedel hetkedel maandamist, vastasel korral ei pea see pingetele vastu. Pole põhjust spekuleerida teemal, millised meelemürgid on paremad (apteekides müüdavad pole parimad), millised halvemad. Kõik on suhteline.

Vähe ja palju on samuti suhtelised mõisted, keskmist eestlast aga ei eksisteeri. Piirangute seadmisega alkoholile, praeguses kontekstis müügi keelustamisega pühapäevasel päeval, kasvatame teiste meelemürkide tarbimist. Arvamus, justkui ohjeldataks alkohoolsete jookide tarbimise piirangutega psühhotroopsete ainete tarbimist ühiskonnas tervikuna, on enese petmine.

Ma ei propageeri meelemürkide tarbimist, kuid ei pea õigeks ka segaduse tekitamist. Alkohoolsete jookide rohke tarvitamine on tervist kahjustav, kuid sellest argumendist ei piisa müügipiirangute kehtestamiseks, aktsiiside kergitamiseks või muuks analoogseks tegevuseks. Meelemürkide tarbimise vähendamiseks ei piisa käskudest ja keeldudest.

Alkohol on üks süütumaid meelemürke. Meelemürke müüakse apteekides, neid leidub looduses, sisaldub kemikaalides, annab kääritada. Kui ei viitsi vaeva näha, saab neid nurgatagustest raha või vahetuskauba eest soetada. Meelemürkide tarvitamise kohta kehtib ühendatud anumate reegel. Alkoholi kättesaadavuse piiramisel pöördutakse kättesaadavamate ja tervisele ohtlikumate poole.

Selleks, et vabaneda umbrohust, tuleb hävitada selle juur. Alkoholi liigtarbimine on võsu, mitte juurestik. Murtud võsu asemele tekivad aga uued võsud. Isegi koolijütsid teavad, et igale jõule rakendub vastujõud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles